Saksa tööstuse raskused on Volkswagenist palju laiemad
Sel nädalal teatas Saksa autotootja Volkswagen kulude kärpimisest ja Saksamaal asuvate tehaste võimalikust sulgemisest. Majandusanalüütikute sõnul peegeldab see probleeme ka mujal tööstuses.
Eskaleeruv töövaidlus Volkswageni kontsernis peegeldab olukorda kogu riigis. Näiteks lahkus hiljuti ametist terasetootja Thyssenkrupp kolm juhatuse liiget. Järelevalvenõukogu esimees Siegfried Russwurm heitis neile ette ebaõnnestumist struktuursete ja rahaliste probleemide lahendamisel. Kahjumis ettevõte tuleks restruktureerida, kuid seni pole kokku lepitud programmid oodatud tulemusi andnud.
Ka suured autoosade tarnijad Bosch, Continental ja ZF on ette võtnud säästuprogrammid. Maailma suurim keemiaettevõte BASF sulges eelmisel aastal Ludwigshafeni tehased, kuna nende toodete hind pole maailmaturul enam konkurentsivõimeline.
Ükski teine linn Saksamaal ei sõltu aga tööstusettevõttest nii palju kui Wolfsburg – see lõi õitsele 1938. aastal, kui Volkswagen viis sinna peakorteri ja tõi linnale suure jõukuse. Tehase töötajatele maksti palgalisa, mis teeniti aga hoopis Porsche ja Audi müügist Hiinas, kust kasum voolas aastakümneid.
Praegu on Volkswagen hädas vähese elektriautode nõudlusega Saksamaal. Seetõttu ei tööta ainult elektriautodele spetsialiseerunud tehas Zwickaus täisvõimsusel. Hiina tootja BYD trügib samuti Euroopa turule, kuigi Euroopa Komisjon püüab seda maksudega takistada.
Sümptomite kallal nokitsemise asemel peavad poliitikud nüüd kiiresti tegelema põhjustega ja tagama ettevõtjasõbralikud tingimused.
Näiteks on Tšehhi Škoda kolm korda tootlikum kui Volkswagen. Seega ei pea isegi Aasiasse minema, et näha, kuidas ettevõtte tegevus uuele rajale viia. Tööjõukulu 46 eurot tunnis on Saksamaal üle kahe korra kõrgem kui Tšehhis. Kui seda vähendada ning lisada veel paindlikum tööaeg ja vähem bürokraatiat Kesk- ja Ida-Euroopas, samuti tagada mõistlik energiahind, ongi esimene samm tehtud.
Volkswagen on just hädas kuludega, mis on valdkonna keskmisest oluliselt kõrgemad. Seni on ettevõte keskendunud ka kõrge hinnaga mudelitele. Näiteks ei plaani VW kuni 2026. aastani pakkuda alla 25 000 euro maksvat elektriautot.
Saksamaa statistikaameti (Statistisches Bundesamt) 4. juuli andmed näitavad, et Saksamaa tööstuse tellimuste arv tervikuna langes aprilliga võrreldes 1,6 protsenti. Selline langus kestab juba viiendat kuud. Autode, masinate ja elektriseadmete tootmine langes rohkem kui viis protsenti. Aastaga on tellimuste koguarv langenud 8,6 protsenti. Nõudlus vähenes märgatavalt ka väljaspool eurotsooni.
Kui vaadata ajas tagasi, siis aasta algul teatasid Prantsuse ja USA ettevõtted Michelin ja Goodyear nelja tehase sulgemisest Saksamaal. Tehased panevad uksed kinni järgmise aasta jooksul.
Ettevõtted ei näe jätkamiseks perspektiivi hoolimata sellest, et viimase kümnendi jooksul on investeeritud Saksamaa tehastesse pool miljardit eurot.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi