"Kui me vaatame tema väljaütlemisi, nende (MPEÕK – toim.) ülemuse väljaütlemisi, siis - no mis vahe on moslemi usuliidril, kes ütleb, et läänemaailmas tuleb kõik inimesed ära tappa või siis Moskvas asuval patriarh Kirillil, kes ütleb, et ära tuleb tappa kõik ukrainlased ja me oleme kõigi teiste uskude vastu pühas sõjas," ütles Läänemets reedel ERR-ile.

Seetõttu ei ole ministri hinnangul piisav MPEÕK sinodi reede hommikul saadetud avaldus, et patriarh Kirilli juhitud kirikunõukogu hiljutised otsused ei ole MPEÕK-ga kuidagi seotud ning MPEÕK ei tunnista Vene Rahvusliku Kogu lõppdokumenti.

Läänemetsa sõnul on sinodi avaldus kindlasti vastuvõetav ja suund õige. "Aga probleem on ikka üleval. [Avaldus] seda probleemi kahjuks ei lahenda, sest selle kiriku pea, kes asub Moskvas ja kellega neil on jätkuvalt alluvussuhe, on patriarh Kirill," lisas ta.

Probleemi lahendaks Kirlli alluvusest äratulek

"Probleem laheneb siis, kui seda alluvussuhet enam ei ole. Kuidas nad seda teevad - kas see otsus võetakse vastu Moskvas, võetakse Eestis vastu, mis teed minnakse - ma seda öelda ei oska," selgitas ta oma seisukohta. "[Aga] sõnadele peavad järgnevad ka teod. Seni me ei saa nende sõnade siiruses lõpuni kindlad olla. On ka teisi erinevaid tegevusi, mis sellele on eelnenud ja me teame, et on olemas ka hädavale, me teame, et seda hädavalet on ka läbi ajaloo - me oleme kõik ajalooõpikuid lugenud - kasutatud ja eriti, kui me räägime Venemaa huvist ja Venemaa huvist omada mõju Eesti läbi usuorganisatsioonide," rääkis minister.

"Aga fakt on see, et kui me ütleme moslemite kohta, kes selliste sõnumite ja avaldustega esinevad, et nemad on terroristid, siis mõnes mõttes tuleb võrdusmärk täna tõmmata ka Moskvas asuva patriarhi puhul," jätkas siseminister.

"Ja see on Eesti jaoks väga suur probleem, sest see sama patriarh on öelnud, et ka endised Nõukogude Liidu liikmesriigid ei peaks olema vabad riigid. Ja hoolimata sellest, mida Eestis öeldakse - seni kuni alluvussuhe on olemas, kehtib see tegelikult kogu Eesti organisatsioonile," tõdes Läänemets. "Selle kiriku juht väljendab terroristlikke sõnumeid. Selle kiriku juht on Moskvas Putini sõjamasina, Putini propagandamasina osa ja meil on alust kahtlustada, et täna valmistab see sama Moskvas asuv kirikujuht ette kogu venekeelset kogukonda nii Venemaal kui mujal maailma riikides selleks, et Venemaa veel agressiivsemalt ja jõulisemalt oma sõjategevust jätkaks Ukrainas ja me ei tea - võib-olla ka kuskil mujal. Ja see on otsene julgeolekuprobleem Eesti Vabariigi jaoks," rääkis siseminister.

Kirikuloolase Priit Rohtmetsa sõnul on rahvusliku kogu väljaütlemistest eemaldumine Eesti kiriku jaoks suur samm edasi, kuid see ei näita sõltumatust.

"Kõik täiskogu otsused, mis siin, Eestis vastu võetakse, kinnitab patriarh Kirill ehk tegelikult see sõltuvus emakirikust on mitte lihtsalt kanooniline selles tähenduses, et jagatakse ühte, ühist kanoonilist pärandit ja ka ühte ajalugu, vaid ka põhikirjaliselt see sõltuvus on siiski otsesem ja otsekohesem," rääkis Rohtmets.

Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskop Daniel kinnitas, et MPEÕK sinodi avaldus oli siinse kiriku enda mõte ja midagi enamat oodata ei ole õige. "Meie poolt välja öeldud avaldus oligi ikka meie mõte, meie mõtteavaldus ja väljendus. Ja selles mõttes tundub mulle, et siin midagi veel oodata ei ole õige," sõnas ta.

Kirill on probleemiks siinsetele usklikele

Läänemetsa sõnul mõjutab patriarh Kirilli seisukoht ka siinse MPEÕK kiriku liikmeid, kes ei ole selles retoorikas süüdi.

"Me peame seda religiooni ja nende usulisi tõekspidamisi austama ja ma arvan, keegi ei taha ennast tunda kuidagi selles asjas osalisena, nii nagu see [sinodi] avalduski vähemalt väitis. Aga kahjuks ta praegu otsealluvuses olles seda on," ütles minister. "Selles, et inimene usub jumalasse ja on õigeusklik, pole midagi halba ja seda me kindlasti austame, sinna me riigina ei taha sekkuda. Võimalus jumalasse uskuda peab jääma. Aga Eesti inimesed, kes tahavad oma usus vabalt ja rahulikult elada, peavad olema ka vabad sellest, et nende usu liider on agressiivse terroristliku riigiaparaadi üks osa."

"Need inimesed, kes kuuluvad õigeusu kiriku kogudustesse ei ole terroristid," rõhutas minister. "Me räägime otsealluvusest ja pigem on terroristlik nägu kõigel sellel, mis on Venemaal ja Moskvas."

Riigi sammud järgnevad pärast olukorra analüüsi

Siseminister ütles, et on palunud õiguskaitseorganitelt teema analüüsimist. "Edasised tegevused, mida Eesti riik teeb, otsustame siis, kui see analüüs valmib, umbes nädal läheb aega," lubas ta.

"Meie õiguskaitseorganitel on selle jaoks oma metoodikad, nad hindavad erinevaid julgeolekustsenaariume ja vastavalt sellele, mis need hinnangud tulevad, selle pealt on võimalik meil edasi minna," selgitas Läänemets.

"Minu arvates on pall siin Moskvale alluva vene õigeusu kiriku käes ja nad saavad ise sellele mõelda ja tegevused ette võtta. Me pigem oleme äraootaval seisukohal seni, kuni õiguskaitseorganid analüüse teevad. Aga see sõnum minu arvates on neile kõigile arusaadav, et kui sinu usujuht on see, kes lubab ära hävitada Eesti siis sa võid ju ise taanduda, aga kui sa talle allud, siis seal on teatav sõnumite konflikt," tõdes siseminister.

Kirikuloolase Priit Rohtmetsa hinnangul ei saa ka välistada kiriku või selle keskasutuse sulgemist.

"Kõrvaltvaatajana tundub, et ei ole midagi välistatud. Ei ole välistatud ei kiriku sulgemine, ei ole välistatud see, et suletakse näiteks kiriku keskasutus ja kogudused jäävad tegutsema. Ei ole ka välistatud see, et mõni osa kirikust eraldub ja võib-olla liitub näiteks Eesti Apostliku Õigeusu Kirikuga," ütles kirikuloolane Priit Rohtmets.

"Meie lootus on, et meil ikkagi lastakse praktiseerida seda usku edasi sellisel moel ja sellisel viisil nagu oleme siiamaani teinud ja kõiges selles ei ole me kuidagi riiklikele seadustele vastu astunud. Me ei ole tekitanud siin mingisugust lõhestamist, pigem vastupidi," ütles Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskop Daniel.