Vaatasin riigi eelarvestrateegia (RES) tulu- ja kulumeetmete tabelit, lõin kokku – kas ma saan õigesti aru, et järgmisel aastal on kokkuhoiu ootus umbes 130-140 miljonit eurot?

Nelja aasta peale, oskan rahandusministeeriumi numbritest öelda, on see 970 miljonit, koos eelmise valitsuse otsustega 1,4 miljardit. Esimestel aastatel on kärbe loogiliselt võttes alati väiksem, sellepärast et mingid kärped lähevad ju baasis järjest suuremaks.

Uuesti selle riigikaitseraha jaotamise juurde. Selgitasite hästi ära, miks see nii on, aga millal see riigikaitsekulu peaks uuesti järsu hüppe tegema. Selle jaoks, et see nii-öelda eesmärk seitsme aasta sisse ära mahub, siis peale RES-i horisonti peaks ju tulema mingi oluline nõksakas ülespoole.

Kaitseministeerium saab õiguse pikema perioodi peale hankeid korraldada. See tähendab seda, et nad teevad oma hanked esimesel võimalusel ära nende aastate peale juba ja planeerivad vastavalt sellele, kuidas nad mingit moona või mingeid võimeid saavad, ka selle aastate peale. Nii et täpne aastate jaotus, nagu eelmise aasta statistika näitas, et tuli muutus siin sadades miljonites, sõltub eeskätt sellest, kuidas me mingit moona saame. Nii et tegelikult täpne aastate jaotus selgub kaitseministeeriumi hangete tulemusena. Need on indikatiivsed numbrid ja mida varem nad kõike vaja minevat hankima hakkavad, seda parem Eesti riigile, julgeolekule.

Eks sellel küsimusel on ka teine pool, et kust tuleb, kui vaadata seda trajektoori, 2029. aastal raha. Selle trajektoori järgi 2029. aastal peaks täiendavad kaitsekulude suurused, et vähegi mahtuda eesmärgi sisse, olema umbes 300 miljonit eurot, versus siis 2028. aastal 160 miljonit. Kas see tähendab seda, et see annab ka selle nii-öelda julgeolekumaksule uue perspektiivi?

Ma ütlen nii, et me oleme planeerinud 2028. aastaks ettevalmistada erinevad reformid. Üks on toetuste ülevaatamine, toetuste vajaduspõhisus, millest on ka räägitud. See tähendab seda, et toetused läheksid eeskätt abivajajatele, rohkem abivajajatele just. See annab ilmselt arvestatava kokkuhoiu ka riigieelarvele. Eks ligikaudsed numbrid tulevad, kui see analüüs on läbi viidud.

Teine on investeeringute ülevaatamine, investeeringute ajatamine, investeeringute tegemise vajadus. Sellepärast et kui me vaatame ka numbreid, siis Eesti on investeeringutes Euroopa Liidus avalikust sektorist kaugelt esimene, me peaksimegi hindama, milliseid investeeringuid, kuidas ja kus me teeme. Nendest tuleb juba päris palju kokkuhoidu.

Teiseks eelarvetrajektoor nende kärbetega ja muude sammudega liigub tasakaalu poole, mis tähendab seda, et erinevatest reformidest, mida ma mainisin ja ehk tuleb veel paar sammu, pluss eelarve paranemisest, majanduse nii-öelda olukorra paranemisest on võimalik katta ka kaitsekulude täiendav kasv nii, et julgeolekumaks on tähtajaline. See tähendab seda, et vahepeal tuleb kõvasti tööd teha, teisiti ei saa.

Küsin paar küsimust teie vanast valdkonnast: kärbitakse teede korrashoiu ja talvise navigatsiooni kulusid, teede korrashoiu kulude vähendamine võib kaasa tuua vajaduse tee seisundi nõuete alandamiseks. Kas meil on seal ohutuse mõttes ruumi teeseisundi nõuete alandamiseks?

Seda saavad küll kommenteerida eeskätt transpordivaldkonna inimesed. Ma võin küll ajalooliselt olla liikleja, aga igapäevaselt ma kliimaministeeriumi tööde ja tegemistega ei ole enam mitu kuud kursis. Aga laiemalt teede valdkonnas tegelikult on ka positiivseid uudiseid. Saatse saabas saab täiendava rahastuse ja Military Mobility projekti kaasrahastus 57 miljonit tuleb juurde, nii et aastate peale üks 60 miljonit tuleb teede rahastusse, aga see on ehituse poolele, juurde. Ma möönan, et seda kindlasti on vähem kui ehitusettevõtjad ja teedeehitajad tahaks. Teede seisundi puhul, seda saab hinnata eeskätt transpordiamet, mida saab teha, millisel viisil, kuidas tagada teedel ohutus ja kuidas jälgida seal piirkiiruse ja ohutuse omavahelist suhet.

Mainisite seda investeeringute ajatamist. Praegu on ajatatud Tõnismäe riigigümnaasiumi ehitus 2028. aastasse või edasi lükatud ja riigimajad on edasi lükatud pärast RES-i perioodi. Kas neid õnnetuid riigimaju üldse vaja on?

Väga hea küsimus. Me täna vähemalt valitsuses küll tegime selle otsuse, et kui Euroopas käib sõda, sa pead kärpima ja sa pead kärpima nii, et võimalikult vähe kahjustad majandust ja inimeste erinevaid teenuseid, siis ilmselt annab ka ehitamiselt, erinevate objektide ehitamiselt ajavaru võtta, et nihutada neid aastates edasi.

Mis nende tuleviku saatus on, sellepärast ma just ütlesingi, et me valmistame ka ette investeeringute sellist revisjoni. Kuna Eesti on Euroopa Liidus esimene avaliku sektori investeeringutest – me oleme milleski ka esimesed –, siis kindlasti tasub üle vaadata, kuidas, mida ja kus ja millistel aastatel me teeme. Sest see on ka osa sellest rahast, selle kaasfinantseerimine, erinevad vahendid on osa sellest rahast ja nende ajatamine, nihutamine aitab meid võib-olla tulevikus väga oluliselt eelarvet tasakaalu poole nihutada.

Ettevõtete maks. Täna tuli eelnõu seletuskiri ka välja ja ootus, et umbes 20 protsenti ettevõtetest varjab oma kasumeid, teiste sõnadega on oodata umbes 20-protsendilist maksuauku. See kirjeldab ka seda suvel prognoositud maksukogumise ootust ja nüüd RES-i pandud maksukogumise ootust. Mismoodi me oma maksukeskkonda, ausat maksukeskkonda ette kujutame, kui me võtame nii-öelda sisse 20-protsendilise maksuaugu ehk arvestus, et iga viies ei maksa?

See on rahandusministeeriumi hinnang. Rahandusministeerium peab eelarvet prognoosides lähtuma võimalikult konservatiivsetest eeldustest. Mina lähtun sellest, mida ettevõtjad on ju ka avalikult ja ka meile öelnud, et nemad saavad aru vajadusest kaitsevaldkonda panustada eeldusel, et see maks on julgeoleku jaoks tähtajaline ja riik teeb ka kärpeid. Riik omalt poolt seda sõna peab ja ma olen kindel, et ettevõtjad samamoodi.

Kui keegi otsustab kaheprotsendilise kasumimaksu pärast astuda mingeid samme, see jääb eeskätt tema südametunnistuse peale, aga ma eeldan, et rahandusministeeriumi prognoos on konservatiivsem kui reaalne elu. Aga oleks loomulikult parem, kui me saaksime kõik kaitsekulud, kõik muud asjad tulevikus katta nii nagu lubatud, et seda tähtajalist julgeolekumaksu ei oleks vajagi.