Venemeelne partei Gruusia Unistus väidab, et otsuse taga on liidu poolt riigi suunas tehtud "solvangute laine".

"Otsustasime Euroopa Liiduga läbirääkimiste alustamise teemat päevakorda võtta mitte enne 2028. aasta lõppu. Samuti keeldume Euroopa Liidu eelarvetoetustest kuni 2028. aasta lõpuni," teatas erakond.

Võimupartei märkis avalduses, et EL kasutab liitumiskõnelusi Gruusia šantažeerimiseks ja riigis revolutsiooni korraldamiseks.

Gruusia võimupartei otsus järgneb Euroopa Parlamendi resolutsioonile, mis nimetas 26. oktoobril toimunud Gruusia parlamendivalimisi ebaausateks ning mille järgi peab riik aasta jooksul uued valimised korraldama.

Samuti toetasid eurosaadikud sanktsioone Gruusia juhtivate poliitikute vastu.

Gruusia peaminister Irakli Kobakhidze ütles varem ajakirjanikele, et EL-i liikmesus võib kahjustada Gruusia majandust, kuna see sunnib Tbilisit tühistama viisavabaduslepinguid ja kaubanduslepinguid teiste riikidega.

3,7 miljoni elanikuga Lõuna-Kaukaasia riigi põhiseadusesse on kirjutatud eesmärk ühineda EL-iga. Viimastel kuudel on aga riigi suhted Brüsseliga järsult halvenenud.

Arvamusküsitlused näitavad, et ligikaudu 80 protsenti grusiinidest toetab EL-iga liitumist ning liidu lipp lehvib riigilipu kõrval pea kõigi riigi valitsushoonete ees.

EL teatas varasemalt, et Gruusia ühinemistaotlus on külmutatud vastusena nn välisagentide seadusele, mis nimetab lääne toetatud kodanikuühiskonna asutused ja meediaväljaanded "välisagentideks". Moskva kasutab sarnast taktikat siseriiklike eriarvamuste summutamiseks.

Pärast 26. oktoobril toimunud parlamendivalimisi, kus valitsev partei saavutas ülekaaluka võidu, on Gruusias toimunud meeleavaldused. Opositsiooniparteid ja sõltumatud vaatlejad väidavad, et valimised olid võltsitud.

Gruusia läänemeelne president Salome Zurabišvili süüdistas valimistesse sekkumises Kremlit.

Kolmapäeval esitas Gruusia Unistus riigi presidendikandidaadiks kunagise läänevastase Mihheil Kavelašvili, mis on samuti märk, et Gruusia eemaldub läänest ja läheneb Venemaale.

Gruusia Unistuse kriitikud väidavad, et partei, mille üle domineerib selle miljardärist asutaja, ekspeaminister Bidzina Ivanišvili, tüürib Gruusiat tagasi Moskva poole, millest riik 1991. aastal iseseisvus.

EL andis Gruusiale kandidaatriigi staatuse 2023. aasta detsembris, kuid on öelnud, et paljud Gruusia Unistuse poolt sellest ajast vastu võetud seadustest, sealhulgas "välisagentide seadus", ja LGBT õiguste piiramised, on autoritaarsed, Venemaa-poolt mõjutatud ja takistavad riigil Euroopa Liidu liikmeks saamist.