"Ma julgen öelda, et arvestades, kui suur tükk see on, siis nii jaanuar, veebruar kui ka märts me saame rahulikult valitsuses selle üle debateerida. See on täiesti normaalne asjade käik ja ma arvan, et kliimaminister ja valitsus kindlasti suhtleb ettevõtjatega üle, et pilt oleks selge ja mõjud oleks selged," kommenteeris Michal valitsuse pressikonverentsil.

"Minu isiklik soovitus oli, et seda tempot võiks veidi madalamal hoida ja see arutelu võiks pikem olla. Ja õnneks mul on võimalik seda selles valitsuses nii hoida, et me saame seda rahulikult arutada," lisas ta.

"Ei juhtu mitte midagi, kui seda debatti peetakse veidi laiemalt, tükkide ja ambitsiooni üle vaieldakse. See kõik on täiesti normaalne sellise suure asja tegemisel," ütles ta veel.

Michali sõnul peaks seadus andma ettevõtjatele tuleviku jaoks selgust.

"Loomulikult ei taha keegi ettevõtluse poole pealt, et miski piiraks vaba ettevõtlust ja kuidagi normeeriks meid või viiks seda turgu ebamõistlikumaks võrreldes teiste riikidega. Seda me kindlasti ise ka tegema ei hakka, see on selge. Meie eesmärk või raamistik peab olema, et see majandus mahub looduse piiridesse täiesti mõistlikult toimetades," ütles Michal.

Töö seadusega jätkub

Kliimaminister Yoko Alenderi (RE) sõnul töö kliimaseadusega jätkub ja mõni koht vajab veel kliimaministeeriumil parandamist. "Rahandusministeeriumile oli vastukarva soov CO2 vahenditest suunata vähemalt 30 protsenti just erasektori puhta majanduse kasvu soodustavatesse meetmetesse," ütles Alender.

Alender rõhutas, et seaduse nimena on oluline just kliimakindla majanduse seadus. "Tõepoolest, tegemist on raamseadusega ja ma arvan, et nii, nagu tõi välja õiguskantsler Ülle Madise ühes oma ettekandes, et sellise raamseaduse koostamine võiks tõsta ka ühiskondlikku arutelu taset selles teemal, siis ma arvan, et seda eesmärki on see aasta aega kestnud protsess tõesti täitnud," lausus Alender.

Alenderi sõnul tekib selle arutelu käigus vastassuunaliste huvidega soove ning osal populistidel on kiusatus seda ära kasutada ühiskonna lõhestamise eesmärgil, selle asemel, et otsida ühisosa.

"Meie eesmärk on tõdeda, et võttes riigile selle seadusega kohustused Eesti heidet vähendada, liikuda puhta majanduse kasvu suunas, me anname ettevõtetele ka riigi plaanidest piisava varuga ette teada. Erinevates valdkondades need trajektoorid oleme kaardistanud, ka üheskoos ettevõtjatega. On selge, et puhta majanduse kasv on tänasel päeval võimalus arenguks ja muud suunad ei pääse konkurentsis esile," rääkis Alender.

Sotsid soovivad ambitsiooni tõstmist

Regionaal- ja põllumajandusminister, sotsiaaldemokraat Piret Hartman ütles, et sotsid sooviksid seaduses ambitsiooni tõstmist.

"Üks küsimus on tõesti see ambitsiooni küsimus. Me näeme, et see ambitsioon võrreldes algse variandiga on täna vähenenud," lausus Hartman.

Sellele reageeris aga Alender, kes vaidles Hartmanile vastu. "Piret Hartman mainis, et seaduse ambitsioon on algsega võrreldes vähenenud. See ei vasta siiski tõele. Ei ole vähenenud," ütles Alender.

"Me loodame, et edasi see protsess lähebki nii, et sotsiaaldemokraadid esitavad oma täiendavad ettepanekud ambitsiooni tõstmiseks. Neid saab siis arutada ja tulla uuesti valitsuse laua taha. Minu soov on esimesel võimalusel eelnõu esitada valitsuse poolt ka riigikogule," lisas Alender.

Michal lisas, et need, kes soovivad ambitsiooni tõstmist, peaksid asuma debatti eeskätt ettevõtjatega. "Valitsus üritab leida ikkagi sellist lahendust, et meie majandus kasvab puhta ja uue tootmise raames," sõnas Michal.

Hartman jätkas ja lisas, et teine sotside jaoks tähtis küsimus on olukorra leevendamine ettevõtjate jaoks. "Minu jaoks põllumajandussektoris on kokku lepitud väga mõistlikud eesmärgid, aga küsimus on, kuidas me tagame sellele sektorile ka võimaliku ülemineku. See on see küsimus, mis täna vajab natukene põhjendatumat ja sisukamat lähenemist," ütles Hartman.

Kolmas teema on Hartmani sõnul seotud metsanduse ja raiemahtudega. "Tegemist ei ole küll antud seaduseelnõuga, tegemist on metsaseadusega, aga see on väga selgelt mõjutamas ka seda, milliseid eesmärke me kliimaseaduses seame. See on ka küsimus, mis vajab kindlasti lahendamist. Sest kui me raiemahtusid soovime hoida, kas samal tasemel või tõsta, siis see tähendab muudatusi ja suuremat pingutust põllumajandussektori jaoks, mis omakorda mõjutab ka põllumajandus- ja toidutootjate konkurentsivõimet," rääkis Hartman.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles neljapäeval ERR-ile, et kliimaseadus vajab veel väga palju muutmist, enne kui sotsid sellega rahule jäävad.

Tööandjate kriitika: kliimaseadus kindlust ei anna

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu otsustas mitte toetada kliimakindla majanduse seaduse praegusel kujul parlamendile menetlemiseks saatmist ning soovitab riigil loobuda kliimaeesmärkide reguleerimisest plaanitud raamseaduses.

"Ettevõtjad toetavad jätkusuutlikku tegutsemist ja on oodanud investeerimiskindlust ning selgust andvat seadust, kuid seda nad kliimakindla majanduse seaduse loomisel saanud ei ole," selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo.

"Ma ei ütleks, et tööandjate avalduses midagi sellist oli, mis oleks üllatanud. See debatt käis ju kliimaseaduse tegemise ajal ja käib ka edasi," kommenteeris seda Michal.

Alender ütles vastuseks tööandjate kriitikale, et mida kiiremini riik oma kohustusi näitab ettevõtjatele, seda enam on ettevõtjatel kindlust, kuhu investeeringuid suunata ja millises ajaperspektiivis. "Selleks selliseid seaduseid tehaksegi," rõhutas ta.

"Meie hinnangul kogu meie majandus liigub sinna suunas, et konkurentsieelise tagab just puhas energia, väiksem jalajälg. Nii ka ettevõtjad väga tugevalt toonitasid selle kliimakindla majanduse seaduse kokkupanemisel näiteks vajadust muuta riigihanked kestlikumaks. See on ka midagi, millega me rahandusministeeriumiga koostöös palju tööd tegime, et oleks tõesti tagatud kestlikkuse kriteeriumite arvestamine. Loogika ettevõtjatele on see, et kui koduturul ettevõtjad saavad näidata, et nad suudavad pakkuda oma teenuseid või tooteid väikese jalajäljega ja kestlikult, siis nende eelis eksportturgudel on ilmne," lausus Alender.

Ta lisas, et kliimaseaduse mõte on see, et kõik investeeringud, mida riik teeb ja ka need investeeringud, mida ettevõtjad teevad, viiksid Eestit õiges suunas. "Et me ei raiskaks oma raha. Et meie lapsed ei peaks lühiajalisi vales suunas tehtud otsuseid kinni maksma. Kui me uurisime seaduse fiskaalmõju, siis siin pigem on näha risk majanduse ülekuumenemiseks, sest see seadus võiks luua juurde 30 000 uut  töökohta," sõnas Alender.