"Me leiame, et praeguses julgeolekukeskkonnas on esmatähtis pakkuda meie kaitsejõududele paindlikkust ja vabadust võimalike uute relvasüsteemide ja -lahenduste kasutamiseks alliansi (NATO – toim.) ohustatud idatiiva kaitse tugevdamiseks," öeldakse nelja riigi kaitseministrite ühisavalduses. "Selliste kaalutluse valguses meie – Eesti, Läti, Leedu ja Poola kaitseminister – soovitame üksmeelselt lahkuda Ottawa konventsioonist. Selle otsusega saadame selge sõnumi: meie riigid on valmis ja saavad kasutada kõiki vajalikke meetmeid meie territooriumi ja vabaduse kaitsmiseks," seisab Hanno Pevkuri, Andris Sprudsi, Dovile Šakaliene ja Wladyslaw Kosiniak-Kamyszi allkirjaga avalduses.

Kaitseministrid tõid oma ühiskirjas välja, et pärast ühinemist Ottawa konventsiooniga on julgeolekuolukord meie regioonis fundamentaalselt halvenenud, kuna sõjaline oht Venemaa ja Valgevenega piirnevatele NATO riikidele on märkimisväärselt kasvanud.

"Sellises ebastabiilses julgeolekukeskkonnas, mida kujundab Venemaa agressioon ja Euro-Atlandi kogukonna ohustamine, on ülioluline hinnata kõiki meetmeid meie heidutuse ja kaitsevõime tugevdamiseks," rõhutasid kaitseministrid.

Avalduse esimesena avalikustanud välisminister Margus Tsahkna lisas pressiteate vahendusel, et kuna Venemaa ei ole jalaväemiine keelava Ottawa konventsiooniga ühinenud, ei saa pidada õigeks seda, et keelame endil kasutada relvi, mida Venemaa on valmis meie vastu kasutama.

Samas kinnitasid kaitseministrid, et riigid jäävad vaatamata Ottawa konventsioonist lahkumisele ustavaks rahvusvahelisele humanitaarõigusele, sealhulgas tsiviilelanike kaitsmisele relvastatud konfliktides.

Tsahkna viitas ka sellele, et arutelud Ottawa konventsioonist lahkumise üle käivad ka teistes meie regiooni riikides.

Soomes koguti konventsioonist lahkumise teemalisele üleskutsele detsembris üle 50 000 allkirja ning hakkab küsimust arutama riigi parlament.

Ottawa konventsioon ehk jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustav ning nende hävitamist nõudev Ottawa konventsioon (APLC) avati allakirjutamiseks 3. detsembril 1997. aastal ja see jõustus 1. märtsil 1999. Eesti ühines Ottawa konventsiooniga 1. oktoobril 2004.

Konventsioonil on humaanne eesmärk – keelustada täielikult jalaväemiinid, mis põhjustavad ülemääraseid ja tarbetuid kannatusi ja inimohvreid. Konventsiooniga ühinedes võtab osalisriik endale kohustuse mitte kunagi mitte mingisugustel tingimustel jalaväemiine kasutada, neid otseselt või kaudselt arendada, toota või muul viisil hankida, varuda, hoida või üle anda ega ükskõik mis viisil abistada, julgustada või mõjutada kedagi ette võtma midagi, mis on osalisriigile konventsiooniga keelatud, öeldakse välisministeeriumi kodulehel.