Selle aasta 1. septembrist jõustub haridusseaduse muudatus ning nüüd on haridusministeeriumis valminud ka sellega kaasnevad määrusemuudatused. Muu hulgas plaanib ministeerium kaotada hoolsuse ja käitumise hinded.

Eelnõu kohaselt on õpikäsitus muutunud ning rõhk on õpilase autonoomial ja enesemääratlemisel. Käitumise ja hoolsuse hindamine on aga sageli väga subjektiivne ja õpetajati erinev, mistõttu võib see õpilasele ebaõiglane tunduda.

"Muutunud õpikäsitus keskendub õppimisele kui protsessile, mis hõlmab koostööd, refleksiooni ja individuaalset arengut. Eesmärk on saavutada õpilase sisemine motivatsioon järgida üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning suhtuda oma õppetöösse vastutustundlikult," seisab eelnõu seletuskirjas.

Lisaks märgitakse, et pikaajaliselt on tõhusam arendada õpilase sisemist motivatsiooni ning see on kooskõlas ka elukestva õppe printsiibiga, samas kui käitumise ja hoolsuse hinded on lühiajalise välise motivatsioonina vähem tõhusad.

Edaspidi on koolil kohustus anda õpilasele ning piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemale tagasisidet õpilase käitumise, sealhulgas ka hoolsuse kohta vähemalt ühe korra õppeaastas toimuval arenguvestlusel.

"Muudatus annab võimaluse kiiremini ja vajaduse korral kohe konkreetses olukorras reageerida, kasutades sellel hetkel sobivaimat suhtluskanalit," sedastab eelnõu seletuskiri.

Seletuskiri toob välja, et kool võib arenguvestlust pidada ka sagedamini kui ühe korra aastas ning see on sobiv formaat, et õpilase ja vajadusel tema vanematega käitumise ning hoolsusega seotud küsimusi arutada.

Sellisel juhul on ka õpilasel võimalik oma käitumist ja hoolsust selgitada ning õpetaja saab samas anda selgeid juhiseid või sõlmida õpilasega kokkuleppeid, kuidas neid parandada.

Eelnõu kohta ootab haridusministeerium tagasisidet kuni 22. aprillini.