Prantsusmaa otsus kinni pidada tanker Boracay, mille varem pidas kinni Eesti tookord Kiwala nime all, on tähelepanuväärne samm, ütleb mereõiguse ekspert Alexander Lott. Meie liitlastest mereriigid on huvitatud meresõidu vabaduse säilimisest ega ole siiani selliste meetmetega kiirustanud.

"Sellest sõltub meie maailma majandus, mis 95 protsendi ulatuses põhineb merekaubandusel. Sellest sõltub meie peamiste liitlaste majanduslik käekäik. Nende riikide enda registris on rohkesti laevu," rääkis Norra Mereõiguse Keskuse uurija-professor Lott.

Kui laeval puudub lipuriik, on ikkagi oluline, et sekkuks rannikuriik, rõhutas Lott.

Varilaevastik ohustab ka lennuliiklust, nagu näitas hiljutine drooniterrorism. See puudutab ka Soomet ja Eestit, kelle lennujaamad paiknevad Soome lahe rannikul, selgitas Lott. Varilaevu võiks õigustatud kahtluse korral kinni pidada näiteks väinades, pakkus mereõiguse ekspert.

"Ja nende läbimisest just Läänemere kontekstis - Taani väinade, Soome lahe puhul ei ole nendel laevadel pääsu. Taanil on teatavad hoovad selliste laevade suhtes oma väinades. Ja ma arvan, et Eesti huvi on julgustada Taanit neid hoobasid kasutama," rääkis Lott.

Viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tehniliselt on see võimalik, kuid vaevalt Taani soovib oma sadamaid ummistada kinnipeetud alustega.

"Meil on olemas hulk võimalusi erinevate lahtede näol. Kuid ka see on problemaatiline. Seal tekib teine probleem - need laevad ju viskavad üle poordi kõike seda, mis nendel enam vaja pole. Mäletame küll neid suuri sadamaid, lahtesid ja reide, kus olid sajad laevad korraga," rääkis viitseadmiral Kõuts, kes oli kaitseväe juhataja aastatel 2000-2006.

Venemaa aga mõjutab Taanit omal moel. Taani kaitseväe luureteenistus teatas Reutersi andmetel, et Vene sõjalaevad on Taani väinades provotseerinud Taani aluseid ja seganud navigatsioonisüsteeme.

Vene mereväe aktiivsus Läänemerel on kevadest alates oluliselt kasvanud, ütles ka Eesti mereväe ülem Ivo Värk, kelle sõnul sanktsioonid varilaevastiku suhtes praegu ei toimi.

"Sanktsioonid ei tööta, kui neid ei jõustata. Selleks on vaja soovi või tahet, võimekandjaid ja ressursse. Ma võin nii palju öelda ka, et meremiinidest ja laevatõrjerakettidest rahuaja tingimustes sanktsioonide jõustamiseks kasu ei ole," rääkis kommodoor Värk.

"Alates 16. maist on Soome lahel käivitatud alalised Vene mereväe patrullid. Igal ajahetkel on Soome lahel vähemalt kaks sõjalaeva. Lisaks sellele on Venemaa laevastik patrullimas kogu Läänemerel alates Skagerrakist ehk Taani väinadest kuni Peterburi sadamateni välja," rääkis Värk.

Kõuts lisas, et Euroopa Liit peab varilaevastiku vastu tegutsema ühtsena.

Tänaseks on Prantsusmaa tankeri Boracay vabastanud, kuid esitas süüdistuse laeva kaptenile korraldustele mitte allumise tõttu.