Kaks päeva pärast Trumpi väljaütlemist, milles ta asus toimikute avaldamist toetama, otsustas esindajatekoda häältega 427:1 avaldamise kasuks, saates resolutsiooni, mis nõuab kõigi Epsteini kohta koostatud salastamata dokumentide avaldamist, vabariiklaste enamusega senatile, mis selle samuti kiiresti heaks kiitis. Trump saab nüüd otsuse allkirjastada juba kolmapäeval.

President kavatseb seaduseelnõu allkirjastada, kui see tema lauale jõuab, ütles Valge Maja kõrge ametnik.

Kahe asjaga otseselt kursis oleva inimese sõnul võttis Valge Maja teadmiseks, kui kiiresti otsus Kongressi läbis, kuna eeldas, et senatis võtab see kauem aega.

Epsteini skandaal on olnud Trumpi jaoks poliitiline probleem juba kuid – osaliselt seetõttu, et ta ise võimendas Epsteini puudutavaid vandenõuteooriaid omaenda toetajate mobiliseerimiseks. Paljud Trumpi valijad usuvad, et tema administratsioon on varjanud Epsteini sidemeid mõjuvõimsate tegelastega ja varjanud üksikasju tema surma kohta Manhattani vanglas 2019. aastal, mille võimud tunnistasid enesetapuks.

Epstein oli New Yorgi finantsist, kes suhtles USA ja ka muu maailma tähtsate meestega ning kes vahendas endale kuuluval saarel toimunud pidudel alaealisi neiusid seksuaalteenuseid pakkuma ja kuritarvitas neid ka ise.

Võitlus Epsteini toimikute üle on mõjutanud ka Trumpi reitingut, mis langes selle aasta madalaimale tasemele Reutersi/Ipsose esmaspäeval lõppenud küsitluses, näidates, et vaid iga viies valija kiitis tema tegevuse selles küsimuses heaks. Vabariiklaste seas arvas 44 protsenti vastanutest, et Trump sai olukorraga hästi hakkama.

Trump suhtles ja pidutses Epsteiniga 1990. ja 2000. aastatel enne seda, kui ta enda sõnul Epsteiniga tülli pööras.

Epstein tunnistas end 2008. aastal Florida osariigi prostitutsioonisüüdistuses süüdi ja kandis 13 kuud vangistust. USA justiitsministeerium esitas talle 2019. aastal süüdistuse alaealiste seksikaubitsemise korraldamises. Epstein ei tunnistanud end enne oma surma nendes süüdistustes süüdi olevaks.

Trump on öelnud, et tal pole Epsteini kuritegudega mingit seost ja ta oli hakanud seda teemat nimetama demokraatide pettuseks, kuigi ka mõned vabariiklased olid ühed valjemad, kes nõudsid Epsteini kriminaaluurimise dokumentide avaldamist.

Kentucky osariigist valitud vabariiklasest esindajatekoja liige Thomas Massie, kes oli üks hääletuse eestvedajaid, süüdistas justiitsministeeriumi pedofiilide ja seksikaubitsejate kaitsmises. "Kuidas me saame teada, kas see eelnõu on olnud edukas?" ütles ta enne hääletust. "Saame teada, kui mehi, rikkaid mehi, käeraudades, viiakse vanglasse. Ja kuni selle ajani on see ikkagi varjamine."

Trumpi vastuseis toimikute avaldamisele halvendas tema suhteid ka ühe oma tugevaima vabariiklasest toetajaga Kongressis, Georgiast valitud esindajatekoja liikme Marjorie Taylor Greene'iga, kes on vihane selle pärast, et justiitsministeerium ei avalda Epsteini kohta rohkem üksikasju. Greene ütles, et Trump survestas teda resolutsiooni toetamisest loobuma ja nimetas teda avalikult reeturiks.