USA-s asuv HRANA (Human Rights Activists in Iran) teatas kolmapäeval, et hoolimata internetikatkestusest on neil viimase 18 päeva jooksul õnnestunud kinnitada 2403 meeleavaldaja, 147 valitsusega seotud isiku, 12 alaealise ja üheksa meeleavaldustega mitteseotud tsiviilisiku hukkumine.

Üks Reutersiga suhelnud Iraani ametnik nentis varem, et hukkunuid on 2000, kuid süüdistas toimunus "terroriste".

Trump kutsus teisipäeval iraanlasi üles proteste jätkama ja oma vägivallatsejate nimesid meelde jätma, lubades, et abi on teel. Iraan süüdistas omakorda Trumpi poliitilise ebastabiilsuse ja vägivalla õhutamises.

"Iraani patrioodid, JÄTKAKE PROTESTIMIST – VÕTKE OMA INSTITUTSIOONID ÜLE!!!... ABI ON TEEL," kirjutas Trump Truth Sociali platvormil, täpsustamata, milles see abi seisneb.

President teatas teisipäeval, et tühistas kõik kohtumised Iraani ametnikega, kuni meeleavaldajate "mõttetu tapmine" lõpeb. Hilisemas kõnes soovitas ta iraanlastel "tapjate ja vägivallatsejate nimed talletada... sest nad maksavad selle eest ränka hinda".

Kui ajakirjanikud uurisid, mida tähendab fraas "abi on teel", vastas Trump, et see tuleb neil endil välja nuputada. Trump on varem öelnud, et kaalub Iraani karistamiseks repressioonide eest ka sõjalisi meetmeid.

"Tundub, et tapmiste ulatus on märkimisväärne, kuid me ei tea seda veel kindlalt," ütles Trump ja lisas, et saab täpsema pildi teisipäeva õhtul, kui talle esitatakse raport Iraani protestide kohta.

Trump kaalub vastusena mahasurumisele sõjalisi ja muid meetmeid, olles juba teatanud 25-protsendilisest tollimaksust kõigile riikidele, kes Iraaniga kauplevad, kirjutab BBC.

USA välisministeerium soovitas teisipäeval Ameerika kodanikel Iraanist viivitamatult lahkuda, kasutades selleks vajadusel maismaateed Türgi või Armeenia kaudu.

Venemaa mõistis teisipäeval hukka "õõnestava välissekkumise" Iraani siseasjadesse ning hoiatas, et USA mulluste rünnakute kordumine tooks Lähis-Idale ja rahvusvahelisele julgeolekule kaasa "katastroofilised tagajärjed".

Meeleavaldused, mis on väidetavalt levinud 180 linna kõigis 31 provintsis, said alguse rahulolematusest Iraani valuuta kokkuvarisemise ja elukalliduse järsu tõusu üle. Kiiresti kasvasid need nõudmisteks poliitiliste muutuste järele, kujunedes vaimulikule režiimile tõsiseimaks väljakutseks alates 1979. aasta islamirevolutsioonist.

Protestid ägenesid märgatavalt eelmisel neljapäeval ning võimud vastasid neile surmava jõuga, mida saatis peaaegu täielik interneti- ja sidekatkestus.

HRANA teatas teisipäeva pärastlõunal, et lisaks vähemalt 2003 hukkunu kinnitamisele kontrollitakse teateid veel 779 surmajuhtumi kohta.

"Oleme šokeeritud, kuid arvame siiski, et see arv on tagasihoidlik," ütles organisatsiooni asedirektor Skylar Thompson Associated Pressile.

Norras baseeruv organisatsioon Iran Human Rights (IHR) teatas samal ajal vähemalt 734 meeleavaldaja hukkumisest. Selle juht Mahmood Amiry-Moghaddam ütles AFP-le, et andmed pärinevad vähem kui pooltest provintsidest ja vähem kui kümnest protsendist haiglatest ja lisas, et tegelik ohvrite arv ulatub tõenäoliselt tuhandetesse.

Reutersi andmetel ei täpsustanud 2000 hukkunust rääkinud anonüümne Iraani ametnik arvu jagunemist, kuid väitis, et nii meeleavaldajate kui ka julgeolekutöötajate surma taga on "terroristid".

Veresauna tegelikku ulatust on raske hinnata, sest rahvusvahelised uudisteorganisatsioonid ei saa riigis kohapeal töötada.

USA kaitseametnikud ütlesid esmaspäeva õhtul CBS Newsile, et Trumpile tutvustati laia valikut varjatud ja sõjalisi meetmeid, sealhulgas kaugmaarakettide lööke, küberoperatsioone ja psühholoogilisi kampaaniaid.

Samal ajal teatas Iraani välisminister Abbas Araghchi Al Jazeerale, et Iraan on valmis nii diplomaatiaks kui ka muudeks variantideks, sealhulgas juhuks, kui USA tahab katsetada sõjalist varianti, mida ta on varem katsetanud, viidates möödunud suvele, kui Iraani ja Iisraeli 12-päevase sõja ajal ründas USA õhust Iraani peamisi tuumarajatisi.

Araghchi väitis ka, et valitsus oli meeleavaldajatega dialoogis, kuid pidi sekkuma pärast seda, kui välismaalt juhitud "koolitatud terrorirühmitused" imbusid demonstratsioonidele ja ründasid julgeolekujõude.

Tema kommentaarid ühtisid kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei omadega, kes ütles esmaspäeval riiklikult korraldatud miitingutel toetajatele, et nad on "neutraliseerinud välisvaenlaste plaanid, mida pidid ellu viima kodumaised palgasõdurid".

ÜRO inimõiguste ülemvolinik Volker Türk kutsus Iraani võime üles viivitamatult lõpetama igasugune vägivald ja repressioonid rahumeelsete meeleavaldajate vastu.

Ta lisas, et meeleavaldajate sildistamine "terroristideks" vägivalla õigustamiseks on vastuvõetamatu. Samuti nimetas ta "äärmiselt murettekitavaks" ametnike avaldusi, mis viitavad kiirmenetluse korras surmanuhtluse kasutamisele meeleavaldajate vastu.

Iraani kohtusüsteemi juht Gholamhossein Mohseni Ejei ütles esmaspäeval, et rahutustes osalejatega "tegeletakse tõsiselt ja karmilt". Prokuröride sõnul esitatakse mõnele süüdistus "vaenus Jumala vastu", mis on riikliku julgeoleku vastane kuritegu ja karistatav surmanuhtlusega.

HRANA andmetel on rahutuste käigus vahistatud üle 16 780 meeleavaldaja.

Perekonna ja Norras tegutseva kurdi inimõiguste rühmituse Hengaw andmetel on eelmisel neljapäeval kinni peetud 26-aastane mees Erfan Soltan juba surma mõistetud.

Soltani sugulane rääkis BBC-le, et kohus määras surmanuhtluse äärmiselt kiire protsessi käigus, vaid kahe päevaga, ja perele öeldi, et hukkamine toimub sel kolmapäeval.

"Me pole kunagi näinud, et ükski juhtum nii kiiresti liiguks," ütles Awyar Shekhi Hengaw'st BBC-le. "Valitsus kasutab hirmu külvamiseks ja inimeste mahasurumiseks kõiki vahendeid."

Hiljem teisipäeval CBS-ile antud intervjuus ütles Trump, et kui Iraani võimud hakkavad meeleavaldajaid pooma, astub USA "väga jõulisi samme".

"Kui nad neid poovad, siis te veel näete asju... Me astume väga jõulisi samme, kui nad seda teevad," ütles ta.

NetBlocksi andmetel õnnestus teisipäeval teha mõned rahvusvahelised kõned, kuid internetikatkestus on kestnud juba üle 120 tunni.

Üks Teherani lähedal elav isik, kes kasutab Starlinki satelliitühendust, rääkis BBC Persianile, et igas kvartalis on kontrollpunktid, kus julgeolekujõud kontrollivad autosid ja reisijate telefone.

Protestijad skandeerivad loosungeid "Surm diktaatorile" (viide ajatolla Khameneile) ja "Reza Shah, puhaku su hing rahus" – viimane on viide 1979. aasta revolutsiooniga kukutatud monarh Mohammad Reza Pahlavile, kelle poeg Reza elab eksiilis.

Väidetavalt pääsevad Starlinki kasutajad Iraanis tasuta internetti

Veebijuurdepääsu eest seisev organisatsioon teatas, et Elon Muski satelliiditeenuse kasutajad on riigis valitseva peaaegu täieliku sidekatkestuse kiuste pääsenud internetti tasuta, kirjutab New York Times.

USA-s baseeruva ja iraanlastele internetiühendust vahendava organisatsiooni Holistic Resilience andmetel said Elon Muski satelliiditeenuse Starlinki kasutajad Iraanis teisipäeval teenust kasutada ilma selle eest maksmata.

Holistic Resilience'i tegevdirektori Ahmad Ahmadiani sõnul tühistas Starlinki emafirma, raketitootja SpaceX, teisipäeva hommikul teenustasud. Ahmadiani väitel kinnitasid kohalikud, et massiprotestide ja pea täieliku sideblokaadi ajal ei nõudnud Starlink neilt internetiühenduse eest raha.

The New York Timesil ei õnnestunud Ahmadiani väidet kontrollida.

Muski 2002. aastal asutatud SpaceX ei vastanud kommentaaripalvetele. Varem kirjutas ka Bloomberg, et SpaceX pakub Iraanis Starlinki teenust tasuta.

Iraani võimud on viimastel päevadel proteste jõuliselt maha surunud ja kehtestanud sideblokaadi, et takistada infolevikut ning veebipõhist organiseerumist.

Starlinki süsteem põhineb tuhandetel satelliitidel, mis suhtlevad maapealsete terminalidega ja edastavad kiiret internetti. Näiteks Ukraina väed on kasutanud seda teenust laialdaselt sõjas Venemaa vastu.

Starlink on Iraani võimudele varemgi pinnuks silmas olnud. Kui riigis puhkesid 2022. aastal valitsusvastased meeleavaldused, avas Musk seal Starlinki võrgu, et aidata aktivistidel ühenduses püsida. Valitsus süüdistas seepeale SpaceX-i riigi suveräänsuse rikkumises.

Ahmadiani sõnul on Iraan Starlinki terminalid keelustanud ning võttis oktoobris vastu seaduse, mis näeb teenuse kasutamise eest ette karmid karistused, sealhulgas surmanuhtluse. Ta lisas, et võimud on viimasel ajal püüdnud Starlinki blokeerimiseks satelliidisignaale summutada.

USA inimõigusteorganisatsiooni Miaan Group digiõiguste ja turvalisuse direktor Amir Rashidi ütles, et Starlinki kasutajad Iraanis said teisipäeval tarkvarauuenduse, mis tugevdab signaali ja aitab valitsusepoolsetest segajatest mööda hiilida.