FT: mure energiakriisi süvenemise pärast maailmas kasvab

Ajaleht Financial Times kirjutab, et Iraani sõjast tingitud energiakriis ei näita vaibumise märke ning ligi 80 riiki on kehtestanud erakorralised meetmed oma majanduse kaitsmiseks. Suvehooajal suureneb nõudlus nafta järele veelgi ning mõnede analüütikute hinnangul võib Brenti toornafta hind kerkida 180 dollarini barreli kohta.
Investorid hoiatavad, et kui Hormuzi väina ei avata, võivad naftahinnad taas järsult tõusta.
Investeerimisfirma Aberdeen peaökonomist Paul Diggle hoiatas, et Brenti toornafta hind võib tõusta isegi 180 dollarini barreli kohta. See võib kaasa tuua kiire inflatsiooni ning Euroopa ja Aasia riike võib tabada majanduslangus.
"Me võtame seda võimalust väga tõsiselt," ütles Diggle ajalehele Financial Times. Ta siiski lisas, et see pole veel tema baasstsenaarium.
Suvehooaeg seisab juba ukse ees ning siis suureneb energiatarbimine veelgi. Siis kasvab nõudlus kliimaseadmete, lennureiside järele, samal ajal aga vähenevad globaalsed naftavarud rekordkiirusel.
Majandusteadlased ja investorid hoiatavad, et kriisi järgmine faas võib kaasa tuua energiahindade järjekordse järsu tõusu ja ulatuslikuma kütuse normeerimise.
"Kui Lähis-Ida konflikt ei lõpe lähikuudel ja Hormuzi väina ei avata taas, siis kardan, et maailmamajanduse langus võib olla laual," hoiatas möödunud neljapäeval EL-i transpordivolinik Apostolos Tzitzikostas.
Mitmed riigid astuvad puuduse ennetamiseks juba konkreetseid samme. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) teatel on juba 76 riiki kehtestanud erakorralised meetmed oma majanduse kaitsmiseks. Näiteks Austraalia investeerib 10 miljardit dollarit kütuse- ja väetisevarude suurendamisse.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: FT










