"Näiteks hommikul Pirita suunalt linna sõites on ühistransport tänu eraldi bussirajale palju kiirem, aga ometigi sõidetakse autodega. Me oleme siin Euroopa riikidest suhtumiselt kümneid aastaid maas. See on põlvkondade küsimus. Noorem põlvkond suhtub auto omamisse ja liiklusesse juba teistmoodi. Nad ei pea õigeks omada iga hinna eest autot, maksta selle eest sadu eurosid liisingmakseid. Kui autot on hädasti vaja, siis renditakse see päevaks-kaheks ning hoitakse nii hulga raha kokku," rääkis Aas ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Aas tunnistas saatejuht Ainar Ruussaare küsimustele vastates, et ka tema tahaks kesklinnas vähendada raskeveokite liiklust, kuid see on väga aeganõudev protsess.

"Üks osa probleemist on seotud vanasadamaga kesklinnas, kuhu tuleb suur veokite liiklus ja teine osa raskeveokitest on seotud Kopli poolsaare ja seal olevate ladudega. Sadam on võtnud eesmärgi vähendada veokite liiklust sadamast, aga see pole kindlasti kiire protsess. Arvestama peab ka sellega, et tavasõidukite ja reisijate praamihinnad on sellest sõltuvad. Mida linn omaltpoolt teha saab, on ehitada valmis Reidi tee, et veokid saaks võimalikult kiirelt linnast välja viia."

Hiljuti alanud Gonsiori tänava renoveerimisega seotud ummikuid kommenteerides tunnistas Aas, et iga sellise suure ehitustöö ajal on paar-kolm esimest nädalat kriitilised, kuniks juhid harjuvad uute oludega.

Aguri nõuka-kontserdist

Teistel linnateemadel tuli jutuks Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri korraldatavad nõukogude estraadi kontserdid, kus Aasa hinnangul tegi koolijuht mitmeid vigu.

"Asjas endas polnud halba, aga sellega kaasnes mitu viga. Viga oli kuupäeva valik. Agur on öelnud, et see polnud sihilik - et Solarises oli lihtsalt sel ajal saal vaba. Aga ta oleks pidanud mõtlemata, mida see kuupäev (Tallinna pommitamise aastapäev - toim) võib kaasa tuua. Teine viga oli selles, et see kontserdi plakat (nõukogude punasümboolikaga - toim) oli üle võlli. Poleks pidanud nii tegema. Samas, tegemist on ühe hästi toimeka direktoriga. Kui mitte midagi teha ja tiksuda niisama, siis ei juhtu ka vigu."

Küsimusele, kas ka tema tahaks sarnaselt Mihhail Kõlvartile laulupeol näha venekeelseid laule, tunnistas Aas, et see teda ei häiriks.

"Nii ja naa. Meie laulu- ja tantsupeod valmistatakse iga kord erinevalt ette. Iga lavastaja teeb nii nagu tema paremaks peab. Mind ei häiriks kui mõni laul oleks vene keeles. Laulupeol kõlab väga erinevat muusikat. Mäletan ühte laulupidu, mis algas klassikalise muusikaga ja mille ümber oli palju diskussiooni. Ehk on olukordi, kus saab teha kas nii või teisiti. Aga selles (venekeelses laulus laulupeol - toim) poleks midagi õudsat."

Kui saatejuht päris aru Tallinna maksumaksja raha viimisest Vene telekanalisse PBK, tunnistas Aas, et samamoodi tellib linnavalitsus saateid ka eestikeelsest Kuku Raadiost ning laseb küljendada ja trükkida linnameediat Postimehe grupi trükikodades.

"Aga tellime saateid PBK-st, sest see on kanal, mida vaadatakse. Olen seisukohal, et ka Eesti riigil oleks mõistlik levitada oma sõnumeid seal, kus on suured vaatajanumbrid. Mis puudutab aga saadete sisu, siis kõik, kes saateid näinud, siis peamiselt räägitakse seal linna asjadest. PBK-s on üks saatelõik, kus inimesed saavad esitada küsimusi ja need küsimused peegeldavad, et informatsiooni hulk on väga väike. Jah, on veel üks saade, "Vene küsimus", kus räägitakse ka laiematest asjadest. Aga tervikuna, kui linnameedia räägib, mis linnas toimub, siis on see täiesti normaalne."

Keskerakonna uuenemisest

Taavi aas tunnistas, et iga erakond on oma esimehe nägu. Suurimaks erinevuseks Edgar Savisaare juhitud Keskerakonna ja Jüri Ratase juhitud Keskerakonna vahel tõi ta välja muutunud suhtlusstiili.

"Meie suhtlusstiil on muutunud. Pöörame rohkem tähelepanu, kuidas me välja paistame ja tahame seda kindlasti muuta. Seestpoolt vaadates on Keskerakond muutunud. Ja need muutused on tegelikult päris suured. Ma olen kindel, et ühte-teist paistab välja ka."

Aasa sõnul olevat Jüri Rats öelnud, et tuleb arvestada rohkem ka teiste erakonna mõtetega.

"Oleme olnud Tallinnas üksi võimul aastast 2005 ja see on pikk aeg. Ja kindlasti oleks parem olnud, kui me saanuks teha koalitsioonivalitsuse erakonnaga, kes omab ka volikogus kohti. Aga meil ei tekkinud keemiat sotsiaaldemokraatidega. Kumbki osapool ei tahtnud seda koalitsiooni. Keskerakonnal oli mandaat valitseda üksi ja sotsiaaldemokraatidel hirm, et äkki nad tulevad väiksemaks vennaks ja juhtub nii, nagu eelmine kord, et nad neelatakse alla."

Aas tõi ka välja, et taunib Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni esimehe Ardo Ojasalu ja aseesimehe Kaarel Tarandi erapoolikut suhtumist Keskerakonda.

Taavi Aas Autor: (Siim Lõvi/ERR)