Vandeadvokaat Sillar taotleb riigiprokurör Kati Reitsaku taandamist
Kuritegudes kahtlustatava ettevõtja Hubert Hirve kaitsja Sven Sillar taotleb riigi peaprokurörilt Lavly Perlingult tema kaitsealuse kriminaalasja uurimist juhtiva riigiprokuröri Kati Reitsaku taandamist.
Sillar taotleb riigi peaprokurörilt Perlingult lisaks Reitsaku taandamisele ka tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist.
"Advokatuuri seadus välistab võimaluse kliendisuhte pinnalt advokaadibürood läbi otsida. Riigiprokurör leidis ekslikult kriminaalmenetluse seadustikust sätte, mis võimdaldab tema arvates advokaadibürood läbiotsida. Seda võib teha tõesti teatud juhtudel ehk kui advokaat on ise kahtlustatav. Antud juhul vandeadvokaat Sven Sillar ei ole mingilgi määral kahtlustatav ehk läbiotsimine oli ebaseaduslik," nentis Sillar.
"Kaitsjana tahaks siinkohal "ehtansiplikult" karjatada – tule taevas appi! Kuidas selliste juriidiliste teadmistega isik saab töötada riigiprokuratuuris. Iga esimese kursuse Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudeng teab, et advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed, advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on puutumatud, millele korrespondeerib neid sätteid realiseeriva ja tagavana põhimõte, et advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei või läbi otsida advokaadibürood, mille kaudu ta õigusteenust osutab. Tundub uskumatuna, et need põhimõtted on võõrad riigiprokurörile," märgib Sillar oma avalduses riigi peaprokurörile.
"Riigiprokuröri õiguslike teadmiste diletantsust kinnitabki veenvalt kriminaalmentluse seadustiku alusel tehtud järeldus – prokuröril on alati ja piiranguteta õigus korraldada advokaadibüroos läbiotsimist, ükski seadus justkui ei sea selleks piiranguid. Tegelikult ei ole see aga nii," märgib Sillar.
"Kui korraks püüda jaatada riigiprokuröri arusaama, et advokaadibüroo läbiotsimisel ei peagi juhinduma advokatuuriseaduse paragrahvidest, siis paratamatult ei leiaks me vastust küsimusele, miks seadusandja üldse on pidanud vajalikuks advokatuuriseaduse vastavaid paragrahve ning mis oli seadusandja ideeks ja eesmärgiks, kui prokuratuur ja kohus saaksid advokatuuriseaduses sätestatust mööda minna kriminaalmentluse seadustiku sätetele tuginedes," leidis ta.
"Seega ilmselgelt on riigiprokurör Kati Reitsakul sügavaid puudjääke läbiotsimise õiguslikust regulatsioonist, kaitseõiguse regulatsioonist ja olemusest ning ületamatuid raskusi kriminaalõigust reguleerivates normides üld- ja erinormi määratlemisel," märgib Sillar taotluses.
Allpool on täismahus taotlus, mille Sillar esitas prokuröri taandamiseks.
Toimetaja: Marek Kuul