Tselluloositehase mõju kaalunud Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees Ülo Mander väitis saates, et valitsus on kabineti vaikuses alati näinud puidurafineerimistehast Tartus. Kuigi eriplaneeringu eesmärgiks oli mitme asukoha kaalumine, ei kaalutud ministeeriumite tasemel mitte ühtegi alternatiivi.

Mander lisas, et poliitilise tahte elluviimiseks on muudetud eriplaneeringuseadust ning sellega seotud akte eesmärgiga tagada planeeringu sujuv heakskiitmine. Manderi sõnu kinnitas ka majandusteadlane Urmas Varblane, kes soovitas küsida just Est-Fori investoritelt, miks Sillamäe, Pärnu jõgikond või Narva jõgi tehase rajamiseks ei sobi.

Est-Fori eestvedaja Aadu Polli kinnitas, et Tartule alternatiivi tegelikult pole, sest kõik teised asupaigad jäävad konkurentide poolele tarneahelale, mistõttu ei saa teistes kohtades toodetud toorainet ja biotooteid nii kõrge hinna eest väärindada.

Kuid mis hinda peab maksma Tartu linn? Linnavolikogu liige Marju Lauristin leidis, et tehase mõjuanalüüsis peab kaaluma tehase mõju Tartu rahvusvahelisele mainele. Tartu ülikool soovib muutuda järjest rahvusvahelisemaks ja teadusmaastikul konkurentsivõimelisemaks. Üks põhjus, miks tudengid endiselt just Tartusse õppima tulevad, on kindlasti Emajõe linna keskkond.

Tartu linnavolikogu otsustas täna pärast seitsmetunnist maratonistungit nõuda riigilt eriplaneeringu lõpetamist ning keelata tehase mõjuanalüüsi koostamise. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv aga leidis, et kuigi linnavolikogu saatis oma otsusega selge signaali, et soovib osaleda eriplaneeringumenetluses. Ta lisas, et nüüd peab valitsus otsustama, kuidas Tartut ja teisi omavalitsusi kaalumisse kaastakse.

Otseblogi:

#suudpuhtaks Tweets