Lobjakase hinnangul on valitsus kaotanud tselluloositehase protsessi üle kontrolli. Ta märkis, et kogu debatt mingit konstruktiivsemat vormi ei saa, siis on tänaseks üsna ilmselge, et tselluloositehast Emajõele ei teki.

"Mis mind üllatab suurt pilti vaadates, on valitsuse mannetus selles küsimuses ja valitsuse tormamine, mis hakkab üha kummalisem välja nägema," tõdes ta saates.

Lobjakas selgitas, et tselluloositehase ideega tulid Est-Fori esindajad välja 2017. aasta jaanuaris, kuid üks tehase rajamise eestvedajatest, Margus Kohava ei osanud veel täpselt öelda, millist tehnoloogiat kasutama hakatakse või mida tootma hakatakse. Küll aga oli teada, et tehasesse läheb miljard eurot ning see peaks olema riikliku tähtsusega projekt.

"Viis kuud hiljem tuligi valitsusest eriplaneering, kus öeldi täpselt seda, mida Kohava ja tema äripartnerid olid välja reklaaminud ehk tselluloositehas tuleb sellises mahus, sinna, kuhu Kohava ja äripartnerid Est-Forist tahavad. Mis selle viie kuuga jäi valitsusel tegemata, oli kogu ülejäänud töö, mis on vajalik niivõrd tundliku projekti teostamiseks sellises riigis nagu Eesti. Ma arvan, et see valitsus ei jõuagi seda vajakajäämist või neid tegematajäämisi enam heastada," lisas Lobjakas.

Tema sõnul ei mõelnud valitsus läbi Tartu linna reaktsiooni, mis oli suhteliselt ennustatav. Samuti ei alustanud valitsus protsessi n-ö õigest otsast.

"See kõik laheneks hoopis teistmoodi, kui riik oleks paika pannud hästi selgelt, avalikult ja läbipaistvalt keskkonnakaitselised piirnormid, mida ületada ei tohi. Nende normide üle oleks saanud vaielda ja kui see projekt sinna sisse mahub pärast seda vaidlust, siis palun - laske käia. Sissisõjaga seda pikali joosta oleks olnud tunduvalt raskem," rääkis ta.

Arutelul on valimiste hõng juures

Saatejuht Andrus Karnau tõi välja, et Tartu linnapea Urmas Klaas kasutas sarnaselt kunagisele linnapeale ja peaministrile Andrus Ansipile n-ö sissisõja taktikat ning olles avalikult suure projekti vastu, kogub valijate hulgas populaarsust.

Karnau tõdes, et tegemist on n-ö mugava vastuolekuga, sest Tartu linna arvamust tegelikult selles eriplaneeringus keegi ei küsi.

"See tehas, juhul kui investorid seda ehitada soovivad ja valitsus leiab, et selle tehase keskkonnamõjud on vastuvõetavad, tuleb sinna niikuinii. Ja kõik see majanduslik kasu, mida see tehase ehitamine Tartu piirkonnale ja linnale toob, tuleb ka kaasa niikuinii. Küll aga väikese sissisõja või -lahingu korras saab Urmas Klaas näidata enda valijatele, et tema seisab selle eest, et Tartu oleks selline väike puust linn, kus ei oleks tööstust ega toimuks mingit majanduslikku arengut," rääkis Karnau.

Lobjakas nõustus Karnauga. "Ma ei vaidle selles vastu, et tegemist on kahtlemata aruteluga, millel on väga selge valimispoliitiline foon. Valimised on veidi vähem kui aasta aega eemal," ütles ta.

Karnau märkis, et planeerimisprotsess on Eestis üles ehitatud justkui ühesuunalise toruna, milles ei ole punkti, kus võiks tekkida kaalumise hetk, kas tehas ehitada või mitte. Kui üldse keegi seda kaaluda saab, siis on need Karnau sõnul tehase arendajad.

"Tegelikult ei kohalikul omavalitsusel ega ka huvigruppidel, kellelgi teisel peale tehase rajajate pole mingit sõnaõigust võimalik kaasa rääkida selles, kas see tehas tuleb või mitte. Selles kontekstis Tartu volikogu meeleheitlik käitumine on täiesti õigustatud - oli vaja selgelt öelda, et me tahame kaasa rääkida ja saada suuremaid õigusi, et seda protsessi kontrollida," rääkis ta ja lisas, et tehase rajamine on sisuliselt otsustatud.