Kiisler tselluloositehasest: Tartu ei saa kõneleda kõigi nimel

ETV saade "Foorum" keskendus sel nädalal kavandatavale tselluloositehasele ja selle jaoks algatatud eriplaneeringule. Keskkonnaminister Siim Kiisler (IRL) ja riigihalduse minister Jaak Aab (KE) rõhutasid saates, et tehase jaoks ei ole kindlat asukohta veel paika pandud ning Tartu linn ei saa tehase osas kõneleda kõigi omavalitsuste nimel.
Kiisler selgitas saates, et eriplaneerigu kehtestamise sammud on seaduses väga täpselt lahti seletatud ning riik peab lähtuma oma tegevuses seadustest. Ka Tartu linn peab tema kinnitusel lähtuma seadustest ja andma arendajale võimaluse.
"Tartu linnavolikogu ei saa ka töötada niimoodi, et oh, meile siin ei meeldi, arendaja tuli mingi ettepanekuga sisse, mulle ei meeldi. Samamoodi tuleb järgida seadust, anda võimalus arendajale, teiselt poolt viia läbi avalikustamine, kuulata ära arvamused, vajadusel teha keskkonnamõjude hindamine ja selle pealt teha põhjendatud otsus. Ka eriplaneeringu osas peavad otsused olema põhjendatud," rääkis ta.
Kiisler märkis, et kui linnavolikogu saalis öeldakse ettevõtjatele avameelselt, et nad läheksid oma ideega Lätti, siis ettevõtjana mõtleks ka tema, kas ikka tahab selle omavalitsuse territooriumile tehast rajada.
"Ma arvan, et see ei ole mõistlik selle ettevõtja seisukohast. Aga veel on seitse omavalitsust Tartu maakonnas ja veel on omavalitsused Viljandi maakonnas. Ja arutelu on selles suhtes ikkagi vajalik, et Tartu ei saa siin välistada ja kõneleda kõigi nimel," lisas minister.
Tartu linnapea Urmas Klaas (RE) tunnistas, et puidu väärindamine on vajalik tegevus, kuid tema hinnangul on ministeerium eriplaneeringu ellukutsumisega pannud ettevõtjad rumalasse olukorda.
"Kui hakata mingit investeeringut kavandama, mis on suure keskkonnakoormusega, siis kõigepealt peaks keskkonnaministeerium panema paika need keskkonnakriteeriumid, mille sisse peab see tehas mahtuma. Meil on risti-vastupidine olukord. Me oleme koha välja valinud, nüüd hakkame seda kohta sobitama keskkonnatingimustega," selgitas Klaas.
Kiisler rõhutas seepeale, et tehase kindlat asukohta pole välja valitud.
Klaas pööras saates tähelepanu ka sellele, et eriplaneeringu kehtestamise kooskõlastusring toimus viie päeva jooksul. "Enamik ministeeriume pole sellele kooskõlastusringile vastanud, nad on tähtaja ületanud kooskõlastuse käigus, pole oma arvamust öelnud, see viitab kõik kahjuks sellele, et asjaajamine on hämar ja ebausaldusväärne," märkis ta.
Minister Aab kinnitas, et ükski ministeerium otsusele vastu ei olnud.
Rääkides kavandatud uuringutest, ütles Aab, et loetelu uuringutest on väga põhjalik ning sellesse on võimalik teha ka täiendusi.
"Praegu on ette võetud arendaja pilt, mida tema näeks, millised mahud, tehnoloogiad, aga seda kõike saab hinnata nende uuringute käigus. Maalitakse, et see on nagu seadus, mille arendaja on ette andnud ja ainult nüüd me peame tõestama, et see on võimalik. Ei ole nii, neid lähtetingimusi annab muuta," kinnitas Aab.
Vabaerakonna esimees Artur Talvik rääkis, et investeeringu planeerimisel küsitakse kõigepealt kohalike käest ning investeering tehakse nii, et kõige rohkem kasu saab sellest n-ö kõige esimene kannataja. Tema sõnul on siis võimalik leida ka kohad ja kogukonnad, kes sellised investeeringud on nõus vastu võtma.
Talviku sõnul häirib teda Urmas Klaasi käitumine, kes pöördus tehase vastu alles hiljuti. Ta on enda sõnul veendunud, et kui riigikogu valimiste järel peaks Reformierakond võimule tulema, läheb eriplaneeringu protsess samamoodi edasi kui praegu.
Klaas kommenteeris, et tselluloositehase puhul ei ole näha riiklikku huvi, et eriplaneeringut algatada. Ta tõi ka välja, et Tartu teadlased on Emajõge ja Peipsi järve aastakümneid uurinud ning leidnud, et need veekogud ei peaks plaanitava tehase keskkonnakoormusele vastu.
EKRE liige Henn Põlluaas ütles saates, et tselluloositehase eriplaneeringu puhul on näha, kuidas valitsus avalikkusest üle rullib. Tema sõnul on eriplaneeringu kehtestamine küsitav, sest seaduses on kindel loetelu, millised objektid kuuluvad kategooriasse, mille puhul eriplaneering algatada.
"Paraku siin võib väga kahelda, kas see tehas ikkagi kuulub sinna alla, mis sellest, et võib öelda, et ta toodab ka elektrit. Tegelikult oleks ikkagi pidanud alustama justnimelt rohujuure tasandilt," märkis ta. Põlluaas nõustub, et enne lõplikke otsuseid tuleb teha keskkonnauuringud.
Aab vastas Põlluaasa kriitikale selle kohta, kas tehas sobitub eriplaneeringu alla.
"See on ruumilise mõjuga ehitis. Kui see mõjutab laiemat piirkonda kui üks omavalitsus, siis on riigil õigus algatada eriplaneeringu protsess. Loodud on tont, et keegi rullib mingi tankiga edasi. Mina ka ei tea, kas tehas tuleb. Vaatame asjale otsa, ma kuulan neid ja teisi argumente, ühtede teadlaste ja teiste teadlaste argumente," sõnas ta.
SDE liige Rainer Vakra rääkis, et tehasega seoses kavandatavad uuringud keskenduvad väga palju ühele asukohale ja pole ka kaalutud erinevaid tehnoloogiaid.
"Võib-olla oleks mõistlk teha hoopis viis väikest erinevatesse Eesti paikadesse. Selliseid uuringuid ei olda täna tegelikult tegemas ehk ei leita positiivset võimalust, kuidas teistmoodi saaks seda sama asja lahendada ja jõuda mõistlikuma tulemuseni, mis sobituks ka Eesti keskkonda. See on põhikoht, et me täna liiga palju tegeleme sellega, kas must või valge, aga ei uuri neid halle tsoone," rääkis Vakra.
Aabi sõnul ei ole välistatud, et sellistele järeldustele uuringud tulevad.
Toimetaja: Merili Nael