Aasia ekspert: Kimi teade polügooni sulgemisest on lihtsalt hea tahte märk
Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik, Aasia ekspert Monika Reinem ütles, et Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni teade, et sulgeb riigis oleva tuumakatsetuste polügooni, on lihtsalt hea tahte märk, millega Kim ei võta endale tegelikult mingeid kohustusi.
Eelmisel nädalal teatas Põhja-Korea liider Kim Jong-un, et loobub tuumakatsetustest ning sulgeb selle kinnituseks ka riigi põhjaosas asuva polügooni. USA president Donald Trump säutsus selle peale, et see on hea uudis kogu maailmale.
"See konkreetne väide, et sulgen polügoonid, on lihtsalt hea tahte märk ja sellega ei ole Kim võtnud ühtegi kohustust endale, sidunud ennast ühegi lubaduse või rahvusvahelise lepinguga. Ta ei ole lasknud Põhja-Koreasase rahvusvahelisi tuumaeksperte kontrollima lubaduse täitmist. Lihtsalt, see on selline hea tahte märk," kommenteeris Monika Reinem "Välisilmas".
Seda, kes on sellise otsuse taga, on Reinemi sõnul täpselt raske hinnata, kuid ilmselt on kogu protsess Kimi ja Trumpi praeguse suhte tulemus.
Reinem meenutas, et viimase raketikatsetuse korraldas Põhja-Korea mullu 28. novembril. Reinem selgitas, et üsna ootamatult pärast seda teatas Kim, et tuumaprogramm on nüüdseks edukalt lõpetatud, kuigi tegelikkuses ei ole riik suutnud siiani näidata, et nad suudavad oma lõhkepea pakkida nii väikeseks, et seda üldse oleks võimalik ühe raketi külge panna. Samuti ei ole suutnud Põhja-Korea näidata, et rakett oleks ka juhitav.
Ekspertide hinnangul võiks Põhja-Korea tuumaprogrammiga lõpule jõuda maksimaalselt kahe aasta pärast, kuid veel see kindlasti valmis ei ole.
"Miks ta nii ütles siis? See oli minu hinnangul märk sellest, et kõik ei lähe plaanipäraselt, et Kim on hädas ja tal on vaja mingisugust pingelõdvendust, mingisugust aega, sanktsioonirežiimi lõdvendust ja eks sellest tulenevalt on kõik järgnevad sammud tekkinud - olümpia sõbrunemine ja kõrgetasemelised visiidid Lõuna-Korea ja Hiinaga," rääkis Reinem.
Reinem usub, et Kimi leebumise juures mängib rolli ka Trumpi isiksus, sest Põhja-Korea on tahtnud kohtuda USA presidendiga aastakümneid, kuid siiani pole keegi sellega nõus olnud.
"8. märtsil Trump otsustas seda lihtsalt teha. See tuli maailmale samasuguse üllatusena nagu tema enda meeskonnale. Nüüd tegeletakse, et see kohtumine tõesti toimuks ja et sellest oleks ka mingit kasu. Diplomaatia ainult diplomaatia pärast ei ole ka võib-olla isegi kasulik," lisas Reinem.
Toimetaja: Merili Nael