ÜRO ränderaamistik põhjustas Saksa Bundestagis pingeid ({{commentsTotal}})

Foto: Metodi Popow/imago/Scanpix

ÜRO ränderaamistiku allkirjastamine on oht Saksamaa suveräänsusele, leiab Saksamaa paremäärmuslik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD). Kõik ülejäänud Saksamaa parteid on raamistikuga nõus, kuid paljude opositsioonipoliitikute meelest varjab valitsus otsustamiseks vajalikku informatsiooni.

Ränderaamistik vallandas Saksamaa parlamendi valitavas kojas ehk Bundestagis tõelise kirgede tormi. Liberaalide rahvaesindaja ründas raevukalt parempopulistide saadikuid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Teie eksitate rahvast väärinfoga! See on räpane!" ütles Saksamaa Vabade Demokraatide Partei rahvaesindaja Joachim Stamp.

ÜRO ränderaamistik on jätk kahe aasta tagusele New Yorgi deklaratsioonile ning lähtub tõigast, et immigratsioon on tänapäeva maailmas möödapääsmatu reaalsus niikuinii ning sellele lõppu teha pole kuidagi võimalik. Järelikult on vaja rändeprobleemidega tegelemiseks mingeid raame ning neid uus dokument pakkuma peabki.

"Siin ei ole asi igaühele ukse pärani lahti tegemises. Asi on hoopis rände reguleerimises paremal viisil. See on selle leppe süda," selgitas Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei rahvaesindaja Cristoph Matchie.

Dokument kavatsetakse alla kirjutada detsembri alguses Marokos Marrakechi linnas.

Parempopulistlikuks peetud partei hinnangul on aga tegu kultuurimarksistide järjekordse projektiga rahvusriikide hävitamiseks.

"Miljoneid inimesi kriisipiirkondadest ahvatletakse teele asuma. Vasakpoolsed unistajad ja globaalne eliit tahavad salaja muuta meie maa rahvusriigi asemel uusasunduseks," kommenteeris Alternatiiv Saksamaale Bundestagi grupi esimees Alexander Gauland.

Paljud riigid on aga juba teatanud, et nad ei kavatse ränderaamistikule oma allkirja anda. Otsa tegid lahti USA ja Ungari, järgnesid Poola ja Itaalia ning viimati ühines raamistikust kõrvalejääjatega Austria.

"Pean silmas, et ei tehta selget vahet legaalsel ja illegaalsel varjupaiga või töökoha saamisel. Siis on mõistlikum mitte nõustuda ja mitte toetada udust arusaama rände olemusest," ütles Austria liidukantsler Sebastian Kurz.

Kõrvalejäämise põhjuseks pole aga ainult populistide surve, vaid ka täiesti mõõdukate poliitikute kartus välise sekkumise pärast väga tundlikku teemasse, mida rändepoliitika ju on. Samuti on mõnigi riik pettunud, sest Euroopa Liidu lubatud abi rändeprobleemide lahendamiseks ei paista kuskilt.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: