"Tegemist ei ole rahvusvahelise konventsiooniga, vaid lihtsa poliitilise deklaratsiooniga, kus riigid seavad eesmärke ühiseks tegutsemiseks. Leppes on kirja pandud 23 eesmärki ja need on suhteliselt tervemõistuslikud asjad, millest on palju räägitud. Selle leppe puhul on kõik need asjad ühte dokumenti kokku toodud," ütles Käsper ERR-ile.

"Me kõik oleme nõus sellega, et inimkaubandusega tuleb võidelda, et migrante ei tohiks tööalaselt ekspluateerida. Me kõik arvame, et parem oleks selline olukord, kus inimesed ei peaks olema sunnitud oma koduriigist lahkuma, kui nad seda ei taha. Et peaksime tegelema vaesuse ja arengukoostööga. Tahame ka seda, et inimesed kasutaksid seaduslikke migratsioonivõimalusi, töörännet, õpirännet," loetles Käsper.

Käsper rääkis, et kuna siduvat konventsiooni ei ole, siis ei saa seda leppeks nimetada. Pigem saab tema sõnul võrrelda seda Pariisi kliimaleppega. "Otseselt mingeid karistusi või midagi siduvat sellest riigile kaasa ei tule," lausus ta.

"Ühiste eesmärkide seadmine globaalse probleemi lahendamiseks on alati mõttekam kui lasta valitseda kaosel ja korralagedusel," lisas Käsper.

Saatejuht viitas, et üks asi, mis Eesti avalikkuses on kõlama jäänud, on see, et liituvad riigid võtavad endale kohustusi, millest tulevikus loobuda ei saa.

Käsperi sõnul on see selgelt eksitav informatsioon. "Selge on see, et Eesti sellega juriidiliselt siduvaid kohustusi kuidagi võtta ei saa, sest seda ei ole ju ka riigikogu ratifitseerinud. Ei saa ette kujutada, et kui president sõidab kuhugi riiki ja istub kuskil konverentsil, siis Eesti õigus saab kuidagi läbivalt muudetud," rääkis Käsper.

Tavaõiguse mõttes ei ole Käsperi sõnul vahet, kas president Kaljulaid sõidab Marrakechi või mitte. "Kui tavaõiguse reeglid on tekkinud, siis nad on tekkinud ja siis tuleb neid täita. Kui neid ei ole, siis neid ei ole. Paljuski on mitmed tavaõiguse reeglid ära toodud juba olemasolevas rändeleppes," lausus Käsper.