"Minu eesmärk on vältida Itaalia karistamist viisil, mis kahjustab meie riiki ja ähvardab kahjustada ka Euroopat," ütles Conte Itaalia päevalehele Avvenire.

"Olen andmas viimast lihvi ettepanekule, mida EL peab hakkama kaaluma. See valmib eelolevatel tundidel."

Itaalia valitsus tuli septembri lõpus välja järgmise aasta riigieelarvega, millega lastakse eelarve puudujäägil kasvada 2,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eelmise valitsuse ajal oli eesmärgiks hoida riigieelarve puudujääk 0,8 protsendi juures.

Olukord, kus uus kahe populismis süüdistatud erakonna valitsus mitte ei tegele Itaalia problemaatilise rahanduspoliitika lahendamisega, vaid laseb riigivõlal hoopis veelgi kasvada, on tekitanud turgudel ärevust ning toonud kaasa Euroopa Komisjoni, teiste EL-i liikmesriikide ning paljude majandusekspertide kriitika.

Isegi Itaalia parteitu majandus- ja rahandusminister Giovanni Troia polnud eelarve puudujäägi tasemega rahul - tema oleks lasknud sellel kasvada vaid 1,6 protsendini - ning meedia väitel nõustus ta ametis jätkama vaid tänu sellele, et riigi EL-i meelne president Sergio Mattarella isiklikult palus tal suurema kaose vältimiseks siiski ametis jätkata.

Avaliku sektori kulutusi paisutav ja "lahke" riigieelarve on selge väljakutse eurotsooni reeglitele. Eurotsooni reeglite kohaselt ei tohi liikmesriigi riigieelarve puudujääk ületada kolme protsenti ning riigivõlg peab olema väiksem kui 60 protsenti SKP-st. Itaalia puhul on aga probleemiks see, et riigivõlg on praeguseks tõusnud 132 protsendini SKP-st, mis tähendab, et tegu on kõige suurema riigivõlaga liikmesriigiga pärast Kreekat. Itaalia majandus on aga oluliselt suurem kui Kreeka oma ning erinevalt Ateenast, kus on juba aastaid astutud valusaid samme rahandusliku olukorra parandamiseks, paistab hetkel, et Itaalia praegune valitsus liigub selle riigieelarvega hoopis vastupidises suunas.

Ärevust tekitab ka see, et analüütikud eeldasid Itaalia valitsuselt mõnevõrra mõõdukamat puudujäägi kasvu.

Kuigi Itaalia võimupoliitikud, eelkõige asepeaministritest valitsusparteide juhid Matteo Salvini ja Luigi DI Maio, on varem kinnitanud, et Itaalia Brüsseli nõudmistele vastu ei tule ja jääb oma eelarveplaanidele kindlaks, on viimasel ajal üha rohkem märke sellest, et Rooma on olukorra tõsidust mõistmas ja tegemas eelarves teatavaid parandusi.

Näiteks väljaanne Politico kirjutas esmaspäeval, et "Itaalia lehvitab eelarve asjus valget lippu" ehk on valmis plaanitud kulutusi siiski kärpima ja vältima sellega võimalikke sanktsioone Brüsseli poolt.

Yle omalt poolt kirjutab, et valitsuse võimalik meelemuutus on suures osas tingitud sellest, et Põhja-itaalia ettevõtjad on eelarvekava vastu sisuliselt mässama hakanud.

Näiteks Salvini erakond Liiga kandis omal ajal nime Põhjaliiga ning erakonna kunagiseks sooviks oli, et tugevama majandusega Itaalia põhjaosa eralduks. Seetõttu on ekspeaminister Silvio Berlusconi valitsustes koalitsioonipartneriks olnud erakonna jaoks äärmiselt oluline, mida piirkonna majanduseliit tegelikult arvab.