Paljud töötajad ei ole rahul kantsler Tea Varraku juhtimisstiiliga
Haridus- ja teadusministeeriumist on lahkunud suur osa tippjuhtkonda ja lahkumise põhjusena vaadatakse otsa ministeeriumi kantslerile Tea Varrakule. Minister Mailis Reps Varraku reljeefses juhtimisstiilis probleemi ei näe.
Haridus- ja teadusministeeriumist on kantsler Tea Varraku ametiaja jooksul lahkunud suur osa tippjuhtkonnast.
Endised ametnikud heidavad Varrakule ette kehva juhtimist, Varrak ise räägib verevahetuse headest külgedest.
Haridusministeeriumi endistel tippjuhtidel on oma hääle ja nimega rääkida raske, sest nad töötavad valdkonnas ka täna ja avalikku konflikt ministeeriumi kantsleriga soovivad nad vältida.
Endiste ametnike jutt langeb suures osas kokku ning kõlavad laused:
"vastik oli töötada, tema suhtumises on tohutult isiklikku vaenu", "tema juhtimisotsused pole süsteemsed vaid emotsionaalsed", "ta võib inimestele öelda nii, et need nutavad", "viimati lahkus ministeeriumist nii palju inimesi siis, kui ministeerium Tartusse koliti". Viimast mõtet ilmestab ka statistika.
Varrakul täitub kantslerina peagi aasta ja üheksa kuud. 1. jaanuariks võib öelda, et tema ametiaja jooksul on ministeeriumist lahkunud kõik neli asekantslerit ja koolivõrgu juht.
Viimase aasta jooksul on oma töö jätnud üheksa osakonnajuhatajat 21-st.
Ainsana soostus oma nime alt intervjuud andma ministeeriumist eelmisel sügisel lahkunud endine asekantsler Madis Lepajõe ning temagi muretseb ministeeriumi suure kaadrivoolavuse pärast.
"Mulle tundub, et haridus- ja teadusministeeriumis on väga tõsine juhtimisprobleem. Üldiselt öeldakse, et parim organisatsioon on see, kus kaadrivoolavus aastas kõiki põhjuseid kokku võttes on kuskil viis kuni seitse, mõni ütleb kuni 10 protsenti. Kui see on üle 15-20 protsendi, siis ilmselgelt on tegemist väga tõsise probleemiga. Selleks peavad olema väga tõsised põhjused ja nagu ma olen kuulnud, siis üks nendest põhjustest on kindlasti kantsler" märkis ta.
Tartu haridusala abilinnapeana senini ministeeriumiga kokku puutuv Lepajõe ütleb, et suur kaadrivoolavus vähendab ministeeriumi analüüsivõimekust ja muudab selle töö keerulisemaks.
"Ja teeb keerulisemaks ka ministeeriumi parneritele, sest kui on vahetunud korraga väga palju inimesi, siis see tähendab, et mõnes valdkonnas ei ole järjepidevust, inimesed ei tea ajalugu: miks on selliseid otsuseid tehtud, kuidas on nii kaugele jõutud. Alluvad võivad ütelda, et kuna ülemused mitte midagi ei tea, siis me ei tea ka, mida me peaks tegema," ütles Lepajõe.
Mitmed ametnikud said läinud aastal Euroopa Liidu eesistumise näol mahuka koolituse. Tänaseks on suur osa sellest kompetentsist ministeeriumist lahkunud.
Kantsler Tea Varrak ise ütleb, et temal ministeeriumis probleeme pole ja inimeste vahetumist ta pigem kiidab.
"Me oleme saanud siia juurde väljaspoolt meie haldusala palju inimesi, kellel on väga suur kogemus koolidirektoritena või projektijuhtidena. Ja ma arvan, et see on väga positiivne, sest meie keskmine tööstaaž oli aastaid tagasi 16 aastat. See tähendabki seda, et kui organisatsiooni aregut vaadata, on vaja tuua juurde inimesi teistsuguse pilgu ja vaatega," ütles Varrak.
Siiski, näiteks Madis Lepajõe oli võitnud konkursi ja enne lahkumisotsust ootasid teda järjekordsed viis aastat asekantslerina. Tervise huvides valis ta siiski hulga rahulikuma abilinnapea ameti.
Uueks ametiajaks sai mandaadi ka tänane teaduse ja keelepoliitika asekantsler Indrek Reimand, aga sarnaselt Lepajõele otsustas temagi ministeeriumist lahkuda. Miks, seda Reimand ERR-ile ei öelnud, aga rahvusringhäälingule teadaolevalt on ka tema lahkumise taga konfliktid kantsleriga.
Põhjustest, miks ametnikud ministeeriumist lahkuvad, annavad aimu loo alguses kõlanud tsitaadid. Aga eraviisiliselt vihjatakse veel emotsionaalsematele seikadele. Näiteks sellele, kuidas tualetti läinud ametnik peab kirjutama seletuskirja või sellele, kuidas koosoleku ajal arvutit kasutanud ametniku sõrmed kaane vahele lüüakse.
"See, mis te praegu räägite, ei ole tõsi ja ei saa kunagi tõsi ollagi! Mitte kunagi! Ja kui keegi kunagi julgeb väita, et ma olen füüsiliselt midagi teinud, siis see on laim!" ütles Varrak kommentaariks.
Varrak lisas, et nutiseadmeid ta koosolekutel tõesti näha ei soovi, et inimesed süveneksid ja üksteisele otsa vaataksid.
Ühtlasi kinnitas Varrak, et ta pole kunagi alluvate peale karjunud, kuid võib nõudliku juhina öelda mõne kõvema sõna.
"Ja kui on märgata, et poolteist aastat ei ole lahendatud näiteks ära ühte partnerluse teemat, siis ma võin jah öelda kõva häälega, et lõpuks peab see asi ju ükskord tehtud saama," ütles Varrak.
Rahvusringhääling pole esimene, kes haridus ja teadusminister Mailis Repsilt Tea Varraku juhiomaduste kohta aru päris.
ERR-ile teadaolevalt on seda lisaks ajakirjanikele teinud nii ametnikud kui poliitikud ministri enda erakonnast. Kuid väidetavalt on nendele küsimustele vastatud kas seda, et kantsler teeb oma tööd hästi või seda, et enne valimisi ei saa kantsleriga tüli kiskuda.
Mailis Reps ütles, et suurest kaadrivoolavusest on nad kantsleriga vestelnud.
"Aga vahetumiste juures võib öelda, et need inimesed, kes on tööle võetud - mul ei ole põhjust kahelda ühegi inimese kompetentsis ja pädevuses. Väga mitmed muudatused on võib-olla alguses olnud kohati emotsionaalsed, aga lõppkokkuvõttes võib öelda, et väga palju algatusi on majas ja uusi hoiakuid," ütles Reps.
Reps tunnistab, et ehkki Varrak on reljeefse juhtimisstiiliga, saab ta ikkagi oma tööga hakkama.
Toimetaja: Marek Kuul