Peapiiskop Viilma: hirmu tase ühiskonnas on liiga kõrge ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

EELK peapiiskop Urmas Viilma sõnul on hirmu tase Eesti ühiskonnas väga kõrge - see puudutab nii inimsuhteid, poliitilist õhustikku kui ka julgeoleku olukorda meie piirkonnas ja maailmas laiemalt.

"Aktuaalsele kaamerale" antud pikemas usutluses rääkis Viilma, et inimesed peaksid leidma oma elus midagi püsivat ja jäävat, et hirmudele vastu astuda.

"Jõuluevangeeliumis ütlevad inglid karjastele, et ärge kartke! Jah, hirmu tase on praegu ühiskonnas päris kõrge - see puudutab inimsuhteid, poliitilist õhustikku ja üleüldisi julgeoleku küsimusi nii meie geopoliitilises piirkonnas kui ka maailmas. Aga nagu ütles nüüd juba erru siirdunud kindral Riho Terras, et "telki hoiab püsti keskmine tugipost". Me peame leidma elus selle toe, mis on püsiv ja jääv. Ja siis pole ka hirmu," rääkis Viilma.

Peapiiskopi sõnul on Eesti heaolu tase kasvanud ning kasvõi katuseraha jagamine näitab, et raha on üle jäämas ka meelsusavaldusteks.

"Sellises olukorras, kus inimesel on palju võimalusi, tekib ka oht teha valesid valikuid. Kui läheme vastu valimistele, siis ei saa lihtsalt automaatselt usaldada kõike, mida kuuleme või näeme. Võtame kasvõi libauudiste teema. Uudised pole enam kindla väärtusega, vaid sõltuvad palju uudiste kanalist. Me peame ise oma väärtustest tulenevalt rohkem otsustama."

Viilma peatus ka poliitikat ja ühiskonda polariseerunud ränderaamistiku teemal öeldes, et tema püüdis hoiduda mustvalgest vastandusest.

"Meil kirikuna on raske öelda, et ühel või teisel poolel on õigus. Me püüdsime lähtuda inimesest, laskuda abivajajate silmade tasemeni. Kui me keelame igasugu rände, siis jäävad ka need inimesed ohutsooni, keda on päriselt vaja päästa. Aga kui igasugu ränne on lubatud, siis kasutavad seda ära need, kes seda tegelikult ei vaja. Ehk andes ka sellisele inimesele abi, võime me võtta abi inimeselt, kes seda tegelikult vajab. Jah, me saime ränderaamistiku ajal kriitikat mõlemalt poolelt, aga siin polegi mustvalgeid lahendusi kiriku seisukohalt."

Kuigi EELK kogudused saavad ka sel korral riigikogult nn katuseraha, on Viilma sellise rahajagamise üks suuremaid kriitikuid.

"Mulle väga meeldiks, see protsess oleks läbipaistvam. Loomulikult on kogudused tänulikud, aga pigem võiks see raha olla osa pühakodade programmi laadsest programmist, kus saame kaasa rääkida abivajajate reastamises. Meil on olnud olukordi, kus kus mõni kirik on äsja restautreeritud, aga sellele eraldatakse veel kümneid tuhandeid eurosid olukorras, kus mõni teine kirik pole saanud aastaid toetust," rääkis Viilma.

Peapiiskopi hinnangul rõõmustab teda samas asjaolu, et ca 30 viimase aastaga on EELK-l õnnestunud renoveerida või ehitada 40 pühakoda.

"Lasin mõned nädalad tagasi teha ülevaate kirikutest, mis on alates laulvast revolutsioonist ehk viimase 30 aastaga taasrajatud või ehitatud. Ja see number oli 40 sakraalhoonet. Kui liidame sinna poolel teel või peagi algamas ehitused, nagu Mustamäe, Saku või Saue kirikud, siis räägime EELK puhul poolest sajast hoonest. Ja need on ainult EELK-ga seotud hooned, millele tulevad juurde teiste konfessioonide omad."

Viilma märkis ka, et üks märkimisväärseid sündmusi lõppeval aastal oli paavsti Eesti visiit, mille suur väärtus oli see, et meedias tõusid üles teemad, mille üle seal igapäevaselt väga ei räägita.

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: