Brüssel lükkas oktoobris tagasi Itaalia 2019. aasta riigieelarvekava ja ähvardas, et võib alustada Itaalia suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, mis võinuks viia trahvideni kuni 0,2 protsendi Itaalia sisemajanduse koguprodukti (SKP) ulatuses.

Kolmapäeval jõudsid Itaalia ja Euroopa Komisjon aga leppeni, pärast seda, kui Itaalia loobus osadest kulutamisplaanidest ja komisjon lubas eelarve hindamisel võtta arvesse "erakorralisi asjaolusid".

Prantsuse protestiliikumine "võis omada kaalu, isegi kui seda on keeruline täpselt hinnata," ütles peaminister Giuseppe Conte ajalehe Corriere della Sera vahendusel.

Möödunud nädalal teatas Prantsuse president Emmanuel Macron kollavestide rahustamiseks kulukatest meetmetest, mille seas oli ka miinimumpalga tõus. Meetmed viivad aga Prantsusmaa eelarvepuudujäägi kõrgemale Euroopas lubatud kolmest protsendist.

Teate järel süüdistas Itaalia valitsus Brüsselit Prantsusmaa ja Itaalia ebavõrdses kohtlemises ja topeltstandardites.

Conte ütles ajalehele, et eelarvekõnelustel Euroopa Komisjoni majandusasjade voliniku Pierre Moscoviciga, mainis ta otsesõnu kollavestide meeleavaldusi.