Brexiti lõpptähtajani on jäänud üksnes 10 nädalat. Teisipäeval otsustasid aga Briti rahvasaadikud, et Brüsseliga sõlmitud lepe neile ei sobi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nõnda kõrbes lepe, mille nimel peaminister Theresa May sisuliselt kaks aastat tööd oli teinud. Jah, valitsus Londonis on Brüsseliga kokku leppinud, kuid parlament Westminsteris mitte. Esmalt uuris Indrek Lepik Briti suursaadikult Eestis, peaministri nimekaimult Theresa Bubbearilt, mis siis saab.

"Kell tiksub kokku lepitud lahkumistähtaja ehk 29. märtsi suunas ja muidugi anname me endale aru, et see on käes üpris varsti. Vahepeal on aga väga-väga palju asju, mis võivad muutuda. Ma ütleks nii nagu meil kombeks on, et võtame rahulikult ja ajame asja edasi," ütles Bubbear.

Euroopa Liit räägib jätkuvalt läbi ikkagi Briti valitsuse, mitte parlamendiga, mistõttu peab lõpliku otsuse langetama peaminister. Samas on parlament omale viimase kahe ja poole aastaga hulga õiguseid välja võidelnud, mis tähendab, et mööda ei saa neist ka minna. Eestit läbirääkimistel esindav Matti Maasikas ütleb, et on mures, kuid et rapsimiseks ka põhjust pole.

"Kõigepealt tuleb öelda, et ilma leppeta lahkumise tõenäosus on jätkuvalt väike. Tõsi, see on pärast seda parlamendi hääletust suurenenud, aga see on jätkuvalt väike, kuna sellega kaasnev ebakindlus ja kulud - nii Ühendkuningriigile esmajoones, aga ka Euroopa Liidu inimestele ja operaatoritele - on lihtsalt nii tohutult suur," lausus välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Matti Maasikas.

Sama arvab ka Briti suursaadik, mis ei tähenda muidugi, et keegi leppeta Brexitiks ei valmistuks. Juhul kui suhete katkemine tõesti üleöö juhtub, kannatab esimesena majandus, mis on saareriigi puhul erakordselt tihedalt Mandri-Euroopaga seotud. Ka näiteks kodumaine LHV Pank on vana maailma olulisima finantspealinna Londoniga põimitud.

LHV Panga juhatuse liige Andres Kitter ütles, et nemad on Brexitiks valmis. "Meie jaoks täna on valmisolek sajaprotsendiliseks Brexitiks olemas. Mõistagi, kui me vaatame, kas kusagile ehitatakse piiripunkte Euroopa pool või Ühendkuningriigi pool, seda ei tehta. Kas me näeme mingisuguseid muid tegevusi Brexiti osas, ka väga ei ole näha, nii et ilmselt kõik osapooled ikkagi annavad väga tugevalt märku oma tegevustega, et oodatakse läbirääkimistelaua taha kogunemist ja võib-olla siis hilisema Brexiti ja hilisema lahkumislepingu sõlmimist," rääkis Kitter.

Õhku jääb siiski küsimus, mis ometi muutuda saab. Alates 2016. aasta jaanipäevast on kaevikud kaevatud ja neist pole veel keegi välja roninud. Iirimaale ei tohi piiri tekkida, ühisturu ligipääs ja tolliliidu eelised peavad püsima, kuid London peab saama iseseisvat väliskaubanduspoliitikat ajada. Mõistagi need nõudmised üksteist välistavad. Aina selgemalt kõlavad seetõttu ka ettepanekud, et ehk võikski selle Brexiti ära jätta - nüüd, kus kõik asjaolud selged.

Matti Maasikas ütles, et selle protsessi lõpetamine on puhtalt Ühendkuningriigi käes. "Siin ei ole vaja kellegi teise heakskiitu, kui Ühendkuningriigi valitsus ka 29. märtsi õhtul kell 23.59 annaks teada, et nad soovivad artikkel 50 menetluse lõpetada, siis seda Brexitit ei toimuks. Aga jällegi, see on Ühendkuningriigi valitsuse ja poliitilise eliidi kätes. -- Nii et praegu on 10 nädalat, et vaadata, mida London suudab omakeskis kokku leppida ja mida mitte. Juba üks nädal on poliitikas väga pikk aeg. Ootame, mis on Londonis järgmised saammud," rääkis Maasikas.

Et kõik on veel võimalik, näitab seegi, et peaminister Theresa May, praeguse leppe arhitekti umbusaldushääletus kukkus kolmapäeval läbi. Küll napi häälteenamusega.

Ning alati jääb veel võimalus, et Suurbritannias korraldatakse taas referendum Euroopa Liidust lahkumise või sinna jäämise üle.