Baltimaad suhtuvad uutesse Brexiti-kõnelustesse skeptiliselt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1549290120000 | amCalendar}}
Leedu ja Läti peaminister.
Leedu ja Läti peaminister. Autor/allikas: EPA/Scanpix

Baltimaad suhtuvad uutesse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kõnelustesse skeptiliselt, ütlesid Baltimaade esindajad esmaspäeval Riias.

Balti ministrite nõukogu esmaspäevasel kohtumisel tulid kokku Eesti suursaadik Lätis Arti Hilpus, Läti peaminister Krišjānis Kariņš ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis. Eesti peaminister Jüri Ratas ei saanud osaleda, sest tema lennuk ei saanud halva ilma tõttu Riias maanduda ja naasis Tallinna.

Kolmikul paluti kommenteerida kuulujutte, et ÜK palus kolmel riigil teha Brexiti kõneluste pikendamise ettepanek. Liidrid lükkasid teate tagasi ning lisasid, et ühtegi sellist palvet tehtud ei ole.

Kariņši sõnul pole ta kuigivõrd kindel, et EL ja Ühendkuningriik suudavad sõlmida Brexiti vallas uute lepet.

"Olemasoleva Brexiti-leppeni jõudmiseks kulus kaks aastat. Oleks hea leida uus kokkulepe näiteks Iirimaa asjus, kuid olen skeptiline. Ma ei arva, et nii lühikese ajaga on võimalik head lahendust leida," lausus ta.

"Läti näeb Ühendkuningriigi lahkumist EL-ist halva asjana, sest ÜK on meie strateegiline partner. Aga peame mõtlema ka ülejäänud 27 liikmesriigile. Euroopa peab Brexitis ühte hoidma."

Skvernelis rõhutas, et Ühendkuningriigi EL-ist lahkumise kõnelused on läbi. Kahte aastat rasket tööd ei saa viimase minuti ettepanekutega nullida, uusi kõnelusi ei tule ning tehtud otsuseid peab rakendama, ütles ta.

Hilpus lisas, et kui Suurbritannia esitab head argumendid Brexiti kõneluste pikendamiseks, siis peavad EL-i liidrid langetama otsuseid.

Ühendkuningriik lahkub EL-ist praeguse seisuga 29. märtsil. Kui selleks ajaks pole ÜK ja EL ühtegi lahkumislepet ratifitseerinud, siis lõpetavad EL-i seadused Ühendkuningriigis kehtimise päevapealt.

Läti: Baltimaade koostöö on tihedam kui kunagi varem

Kolme Balti riigi koostöö on praegu tihedam kui kunagi varem, ütles Läti peaminister ajakirjanikele pärast kohtumist Eesti ja Leedu esindajatega.

Balti ministrite nõukogu esmaspäevasel kohtumisel tulid kokku Eesti suursaadik Lätis Arti Hilpus, Läti peaminister Krišjānis Kariņš ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis. Eesti peaminister Jüri Ratas ei saanud osaleda, sest tema lennuk ei saanud halva ilma tõttu Riias maanduda ja naasis Tallinna.

Pärast päevakajaliste teemade arutamist veendus Kariņš enda sõnul, et teemasid, kus ollakse samal seisukohal, on palju rohkem kui neid, kus ollakse eri seisukohal.

Baltimaadel on kattuvad seisukohad muu hulgas geopoliitilistes ja julgeolekuküsimustes, Euroopa Liidu eelarvekõnelustes, Atlandi-ülestes suhetes, Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumises, ütles Kariņš.

Baltimaade ühtsus pole mitte ainult elus, vaid parem kui kunagi varem, lisas ta.

Ka Skvernelis ütles, et kõnelused Balti kolleegidega kinnitasid talle, et riigid on samadel seisukohtadel paljudes küsimustes. Ta rõhutas Baltimaade ühtsust EL-i eelarve kõnelustel, kus kõik kolm nõuavad põllumeeste võrdset kohtlemist üle EL-i. Baltimaad on ka ühtsed vastuseisus ettepanekule vähendada ühtekuuluvuspoliitika rahastust.

Hilpuse sõnul on ühtekuuluvuspoliitika rahastamine väga tähtis Baltimaade suurte taristuprojektide jaoks. Nende seas on raudteeprojekt Rail Baltic ning Baltimaade elektrivõrgu ühildamine Euroopaga.

Suursaadik lisas, et Baltimaad peaksid tegema rohkem koostööd julgeoleku ja kaitse vallas ning suhete ehitamisel USA-ga. Baltimaad on ühtsed Venemaale kehtestatud EL-i sanktsioonides ning riigid peaksid kaaluma nende sanktsioonide laiendamist, ütles ta.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: