Brexiti-ministri sõnul loodab May endiselt EL-iga uuesti läbi rääkida ({{commentsTotal}})

{{1548843780000 | amCalendar}}
Peaminister Theresa May ja Brexiti-minister Stephen Barclay.
Peaminister Theresa May ja Brexiti-minister Stephen Barclay. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Brexiti-minister Stephen Barclay ütles kolmapäeval, et Ühendkuningriik uurib seoses Põhja-Iirimaa piiri ja Euroopa Liiduga sõlmitud lahkumisleppega seoses alternatiivseid võimalusi.

Teisipäev Briti parlamendis ei toonud selgust Brexiti edasise protsessi asjus. Peaminister Theresa Mayle tehti ülesandeks minna uuesti Euroopa Liiduga läbi rääkima, kuid Brüssel on läbirääkimiste taasavamise välistanud. Briti rahvasaadikute hinnangul on peamiseks küsimuseks, mille asjus Mayl tuleks uuesti läbi rääkida, just Põhja-Iirimaa ja Iiri vabariigi vahelist piiri puudutavad teemad, sealhulgas nn tagavaraplaan, mis peaks välistama võimaluse, et läbi Iiri saare hakkab taas jooksma täiemahuline riigipiir, vahendasid Reuters ja Yle.

"Eile õhtul dünaamika muutus ning see andis peaministrile selge mandaadi, millega Brüsselisse minna," väitis Barclay BBC raadiointervjuus.

Korduvatele küsimustele, millised variandid võiksid hakata Iiri tagavaraplaani asendama, vastas Barclay järgnevalt: "On mitmeid võimalusi, on asjad, mis puudutavad ajalisi piiranguid, lahkumise tingimusi, tehnoloogiat, ning need teemad on lähipäevadel EL-iga peetavate kõneluste sisuks."

Teisipäevasel parlamendihääletusel toetati küll parandust, mis välistab ilma lepinguta lahkumise, aga seadusesse seda ei kirjutata, mis tähendab, et see pole siduv. Peamise opositsioonierakonna Tööpartei juht Jeremy Corbyn on andnud mõista, et kohtub Mayga ja kinnitab, et leppeta Brexit tuleks välistada ning et valitsus peaks lähtuma hoopis tema poolt välja pakutud alternatiivsest Brexiti-plaanist, mis sisaldab tolliliitu, tugevat ühisturusuhet, töötajate garantiisid, ühiseid tarbijakaitse põhimõtteid ja keskkonnaküsimusi.

Brexiti-minister Barclay sõnul võib May ja Corbyni kohtumine toimuda kolmapäeval.

Mida Briti alamkoda teisipäeval otsustas?

May ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud lahkumisleppe kavandi lükkas alamkoda 15. jaanuaril ülekaalukalt tagasi. Nüüd kiitis parlament heaks kaks muudatusettepanekut valitsuse plaani suhtes.

Üks neist nõuab, et lahkumisleppes muudetaks Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi piirküsimust puudutavat nn tagavaraplaani.

Tagavaraplaan nägi ette, et Suurbritannia jääb ka pärast EL-ist lahkumist tolliliitu seni, kuni pole suudetud kokku leppida vabakaubandusleppes või muudes piirikontrolli puudutavates lahendustes. Tagavaraplaani peamisteks kriitikuteks on olnud Konservatiivse Partei kõige Brexiti-meelsemad esindajad.

Muudatusettepaneku kohaselt tuleks senine tagavaraplaan asendada mingite muude lahendustega ning seda sammu toetab praeguse seisuga ka May ise.

Teiseks kiideti heaks muudatusettepanek, millega nõutakse, et praegust - 29. märtsi - EL-ist lahkumise tähtaega tuleb edasi lükata. Samuti tuleks välistada, et Ühendkuningriik lahkub EL-ist ilma mingi leppeta. See hääletustulemus pole aga valitsusele juriidiliselt siduv.

Kuidas Euroopa Liit vastas?

Peaminister May eesmärgiks on nüüd, et Euroopa Liit rahvasaadikute poolt soovitud muudatused lahkumisleppesse lisaks ning et pärast seda kiidaksid Briti rahvasaadikud lahkumisleppe veebruaris toimuval hääletusel heaks.

Paraku teatas Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk vaid mõned minutid pärast hääletust Briti parlamendis, et lahkumisleppe üle ei ole kavas hakata uuesti läbi rääkima. Samal seisukohal on EL-i ja teiste liikmesriikide juhid olnud ka varem.

Tusk rõhutas, et Iirimaad puudutav nn tagavaraplaan on lahkumisleppe lahutamatu osa.

Ka Iiri Vabariik märkis, et Euroopa Liidu seisukoht enam ei muutu.

Iiri välisminister Simon Conevey lausus kolmapäeval, et läbirääkijad on uurinud Iiri tagavaraplaani alternatiive juba kaks aastat ning selle ajaga pole leitud ühtegi muud lahendust.

"Me oleme kõik need asjad läbi vaadanud. Me oleme neid testinud ja leidnud, et need ei toimi, ning nüüd on meil Briti peaminister pakkumas välja neid samu asju, mida me oleme testinud," rääkis ta.

EL võib olla küll valmis muutma mingil määral seda, milliseks Briti ja EL-i suhted kujunevad pärast Brexitit tulevikus, kuid järeleandmisi Iiri piiri teemal silmapiiril ei ole.

Mis edasi juhtuma hakkab?

Lahkumislepet puudutav uus hääletus leiab Briti parlamendi alamkojas aset 13. veebruaril. Seega on peaminister Mayl aega umbes kaks nädalat, et Euroopa Liidu poolt mingeid järeleandmisi saavutada.

Kui praegune olukord kestma jääb, lahkub Suurbritannia Euroopa Liidust 29. märtsil ilma mingi leppeta. Leppeta Brexitit on analüütikud pidanud kõige kahjulikumaks variandiks nii Euroopa Liidule ki ka Suurbritanniale, kusjuures viimase jaoks oli tagasilöök palju tõsisem.

Kui Suurbritannia soovib lahkumistähtaega edasi lükata, peab see samm saama heakskiidu kõikidel EL-i liikmesriikidelt.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: