Juncker kinnitas, et Briti lahkumisleppe üle uuesti läbi rääkima ei hakata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jean-Claude Juncker ja Michel Barnier europarlamendis.
Jean-Claude Juncker ja Michel Barnier europarlamendis. Autor/allikas: AP/Scanpix

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker toonitas kolmapäeval taas, et Ühendkuningriigi lahkumisleping Euroopa Liiduga on parim ja ainuvõimalik leping ning selle üle ei hakata uuesti läbirääkimisi pidama.

Juncker andis koos Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier'ga Euroopa Parlamendi plenaaristungil ülevaate olukorrast pärast seda, kui Briti parlament tegi peaminister Theresa Mayle ülesandeks alustada taas kõnelusi Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahelise piiri asjus, vahendasid ERR-i teleuudised.

Juncker rõhutas veel kord, et praegune tagavaraplaan Iirimaa piiri asjus on kokku lepitud pingeliste kõneluste tulemusel ja lepingut ümber tegema ei hakata.

Brexiti-ministri sõnul loodab May endiselt uuesti läbi rääkida

Brexiti-minister Stephen Barclay ütles kolmapäeval, et Ühendkuningriik uurib seoses Põhja-Iirimaa piiri ja Euroopa Liiduga sõlmitud lahkumisleppega seoses alternatiivseid võimalusi.

"Eile (teisipäeva - Toim.) õhtul dünaamika muutus ning see andis peaministrile selge mandaadi, millega Brüsselisse minna," väitis Barclay BBC raadiointervjuus.

Korduvatele küsimustele, millised variandid võiksid hakata Iiri tagavaraplaani asendama, vastas Barclay järgnevalt: "On mitmeid võimalusi, on asjad, mis puudutavad ajalisi piiranguid, lahkumise tingimusi, tehnoloogiat, ning need teemad on lähipäevadel EL-iga peetavate kõneluste sisuks."

Teisipäevasel parlamendihääletusel toetati küll parandust, mis välistab ilma lepinguta lahkumise, aga seadusesse seda ei kirjutata, mis tähendab, et see pole siduv.

Mida Briti alamkoda teisipäeval otsustas?

May ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud lahkumisleppe kavandi lükkas alamkoda 15. jaanuaril ülekaalukalt tagasi. Nüüd kiitis parlament heaks kaks muudatusettepanekut valitsuse plaani suhtes.

Üks neist nõuab, et lahkumisleppes muudetaks Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi piirküsimust puudutavat nn tagavaraplaani.

Tagavaraplaan nägi ette, et Suurbritannia jääb ka pärast EL-ist lahkumist tolliliitu seni, kuni pole suudetud kokku leppida vabakaubandusleppes või muudes piirikontrolli puudutavates lahendustes. Tagavaraplaani peamisteks kriitikuteks on olnud Konservatiivse Partei kõige Brexiti-meelsemad esindajad.

Muudatusettepaneku kohaselt tuleks senine tagavaraplaan asendada mingite muude lahendustega ning seda sammu toetab praeguse seisuga ka May ise.

Teiseks kiideti heaks muudatusettepanek, millega nõutakse, et praegust - 29. märtsi - EL-ist lahkumise tähtaega tuleb edasi lükata. Samuti tuleks välistada, et Ühendkuningriik lahkub EL-ist ilma mingi leppeta. See hääletustulemus pole aga valitsusele juriidiliselt siduv.

Kuidas Euroopa Liit vastas?

Peaminister May eesmärgiks on nüüd, et Euroopa Liit rahvasaadikute poolt soovitud muudatused lahkumisleppesse lisaks ning et pärast seda kiidaksid Briti rahvasaadikud lahkumisleppe veebruaris toimuval hääletusel heaks.

Paraku teatas Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk vaid mõned minutid pärast hääletust Briti parlamendis, et lahkumisleppe üle ei ole kavas hakata uuesti läbi rääkima. Samal seisukohal on EL-i ja teiste liikmesriikide juhid olnud ka varem.

Tusk rõhutas, et Iirimaad puudutav nn tagavaraplaan on lahkumisleppe lahutamatu osa.

Ka Iiri Vabariik märkis, et Euroopa Liidu seisukoht enam ei muutu.

Iiri välisminister Simon Conevey lausus kolmapäeval, et läbirääkijad on uurinud Iiri tagavaraplaani alternatiive juba kaks aastat ning selle ajaga pole leitud ühtegi muud lahendust.

"Me oleme kõik need asjad läbi vaadanud. Me oleme neid testinud ja leidnud, et need ei toimi, ning nüüd on meil Briti peaminister pakkumas välja neid samu asju, mida me oleme testinud," rääkis ta.

EL võib olla küll valmis muutma mingil määral seda, milliseks Briti ja EL-i suhted kujunevad pärast Brexitit tulevikus, kuid järeleandmisi Iiri piiri teemal silmapiiril ei ole.

Mis edasi juhtuma hakkab?

Lahkumislepet puudutav uus hääletus leiab Briti parlamendi alamkojas aset 13. veebruaril. Seega on peaminister Mayl aega umbes kaks nädalat, et Euroopa Liidu poolt mingeid järeleandmisi saavutada.

Kui praegune olukord kestma jääb, lahkub Suurbritannia Euroopa Liidust 29. märtsil ilma mingi leppeta. Leppeta Brexitit on analüütikud pidanud kõige kahjulikumaks variandiks nii Euroopa Liidule ki ka Suurbritanniale, kusjuures viimase jaoks oli tagasilöök palju tõsisem.

Kui Suurbritannia soovib lahkumistähtaega edasi lükata, peab see samm saama heakskiidu kõikidel EL-i liikmesriikidelt.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: