Mäggi peab Tallinna-Helsingi tunneliprojekti ajakava ebarealistlikuks ({{commentsTotal}})

Tunneli pilt arendaja kodulehel.
Tunneli pilt arendaja kodulehel. Autor/allikas: Finest Bay Area

Riigihalduse minister Janek Mäggi ütles intervjuus ERR-ile, et peab Finest Bay Area tunneliprojekti puhul välja öeldud tähtaegu ebarealistlikuks, sest Eestil ja Soomel puudub veel ühine arusaam.

Tallinna-Helsingi tunneli projekti arendust vedav Peter Vesterbacka ettevõte Finest Bay Area Development Oy esitas rahandusministeeriumile 3. detsembril taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks plaanitavale raudteetunnelile ja tehissaarele. Riigil on aega vastata 90 päeva. Kui kui kaugel on Vesterbackale vastamine?

Tänane olukord on selline, et rahandusministeerium on küsinud kõikidelt ministeeriumidelt tagasisidet sellele projektile, kes on sellega kuidagi puudutatud. Kõikidelt tagasisidet veel ei ole aga on juba praegu selge, et selles taotluses on selliseid puudusi, mida me palume ministeeriumidel täiendada. Kui me oleme selle tagasiside lähinädalatel kätte saanud siis ma saadame veebruari lõpus taotlejale palve oma taotlust täiendada, kui need on laekunud, siis saab valitsus asja edasi menetleda.

Kas juba on praegu teada mõni ministeerium, mis on eriplaneeringu algatamise vastu?

Kuna see menetlus on veel pooleli siis neid detaile ei ole praegu kohane avalikult lahkama hakata. Aga ma arvan, et projekt ise on väga-väga huvitav, see idee teha Tallinna ja Helsingi vahele tunnel. Aga kõikide suurte projektidega kaasnevad ka väga suured riskid: keskkonnariskid, sotsiaalriskid. Neid kõiki tuleb arvesse võtta.

Suure tõenäosusega see valitsus ei jõua seda otsust vastu võtta ja pärast valimisi veel ametis olev valitus ei otsusta traditsiooniliselt põhimõttelisi küsimusi. Nii et see otsus jääb kindlasti järgmisele päris uue valituse lauale?

Need on teie sõnad, aga need on korrektsed.

Kui oluline on Soome ärimehe jaoks see, et riigieriplaneering algatatakse? Väidetavalt pärast Tartu puidurafineerimistehase riikliku eriplaneeringu lõpetamist lihtsalt palju välisrahastajad ei tahtnud enam projektis osaleda, sest riigi toe olemasolu on paljudele pankadele siiski määrava tähtsusega.

Ma arvan, et selle projekti puhul ei ole kõige tähtsam ühe riigi arusaam sellest projektist, vaid Eesti ja Soome riikidevaheline koostöö, valitsuste sarnane arusaam, kuidas seda projekti edasi viia.

Kui seda kooskõla ei ole, siis pole võimalik asja edasi viia. Kui mõlema riigi valitsused tahavad seda ellu viia, siis on juba küsimus, kes võiks olla see elluviija.

Ei saa alahinnata seda, et riikidel on siin ka strateegiline huvi. Näiteks on riikidel selge julgeolekupoliitiline huvi. Olles meie maja tippspetsialistidega konsulteerinud, pean selle projekti ajakava ebarealistlikuks.

Seega tunneliprojektist ei saa praeguse valimiskampaania osa, sest kindlasti mitmed keskkonnaküsimustele rõhuvad erakonnad tervitatakse hea meelega veel ühe eriplaneeringu tulekut ja Soome lahe aluse tunneli ehitustööde ettevalmistuste algust?

Valitsus enne valimisi ülisuure tõenäosusega otsust vastu ei võta, ehk tegelikult lihtsalt ei saa vastu võtta. Menetluskord seda lihtsalt ei võimalda. Teiselt poolt ei saa me keelata ettevõtjatel ideid välja käia ja riik on kohustatud nendega tegelema.

Loomulikult on valituses õigus ka eriplaneeringut üldse mitte algatada, kui asjaolud seda ei luba. Menetlustähtajad aga ei lase lihtsalt sellele valituses seda üldse arutama hakatagi.

Te ütlesite, et olete konsulteerinud oma maja tipp-spetsialistidega. Kui kõik läheb enam-vähem ideaalselt, saadakse load, leitakse rahastajad, millal võiks tunnel valmis saada või vähemalt ehitus alata?

Minust oleks vastutustundetu konkreetset ajaplaani välja öelda. Loomulikult on Eestil olemas arusaam, millal võiks need kõige lähemad ajaplaanid olla. See võtab kindlasti aastaid. Selleks et seda ehitama hakata, ei saa seda teha vaid ühelt kaldalt. See ei ole reaalne, et kaevame tunneli Soome lahe keskele, teeme sinna tehisaare ja sealt edasi käivad juba praamid inimeste ja kaupadega. Seda ei tule.

Seetõttu peaks igasugused tähtajad olema kahe riigi ühine arusaam, aga seda ühist arusaama praegu veel ei ole. Iga tähtaeg, mis välja öeldakse, seda ei saa võtta tõsiselt.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR-i raadiouudised



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: