Teisipäeval kogunenud Tallinna Ülikooli akadeemiline komisjon tutvus plagiaadis kahtlustatava Rainer Vakra 2002. aastal kaitstud lõputööga ning algatas haldusmenetluse Vakra lõputöö plagiaadiks tunnistamiseks.

"Midagi pole veel otsustatud. Minu seisukoht on see, et ülikool peab seda muidugi vaatama ja otsustama, aga minu pilgu järgi, selle järgi, mis lehes oli, siis neid kattuvusi seal tõesti oli. Ja tõepoolest ilmselt ta kasutas neid materjale, mis talle täiesti asjatundmatu juhendaja andis. Ma pean ausalt ütlema, et niisugust asja ikkagi näiteks meie ülikoolis ei ole võimalik, et juhendaja annab materjalid, mis on kellegi teise tehtud ja siis ei vaata üle ja ise ei ütle, et on teise tehtud. Juhendaja oli muidugi absoluutselt ebaprofessionaalne. Ja sellisel juhul on tegemist muidugi plagiaadiga," kommenteeris Lauristin ERR-ile.

"Varka peab ikkagi ise nüüd otsustama, mis ta teeb oma karjääriga ja kuivõrd oluliseks seda 17 aasta tagust süütegu peab ja valijad peavad. Ta peab vaatama iseendale näkku ja andma endale hinnangu, ta selgelt seda teinud ei ole," arvas Lauristin.

Lauristini sõnul menetluse alustamine iseenesest ei tähenda midagi. "Seda Vakra ju taotles, et menetlus alustataks, küsimus on selles, et kuidas see menetlus lõpeb. Et kas Tallinna Ülikool tunnistab selle Vakra bakalaureuse kraadi kehtetuks või mitte," sõnas Lauristin.

Kovalenko ja Vakra juhtumid on erinevad

Anastassia Kovalenko plagiaadikahtluse juhtumit nimetas Lauristin teistsuguseks. "See on natuke teine lugu. Tal on üks allikas, ta on seda allikat viidanud, aga ta ei ole viidanud korrektselt," rääkis Lauristin.

"Ma saan aru, et juhendaja oli seda vaadanud ja juhendaja oli talle nõu andnud, aga ju siis polnud piisavalt nõu andnud. Kui tegemist on sellega, et te olete kasutanud üht raamatut ja selles raamatu puhul olete viidanud, et te seda kasutate. Aga kui te kasutate seda läbivalt, siis te peaksite panema igale poole, et seesama, seesama, seesama. Tal on lihtsalt jäetud panemata sealsamas, kuigi see on sellest ühest viitest selge, et see on üks keiss, ta jutustab seda ühte keissi selle raamatu põhjal. Selles mõttes ta ei ole kuskil salanud, et ta selle raamatu põhjal teeb," sõnas Lauristin.

"See on natuke teine, kui Vakra puhul, kes salgas lihtsalt maha, et ta kasutas teise inimese tööd. Selles mõttes ma olen tõepoolest pahane, et ta kasutas ühe teise üliõpilase tööd, sedasama küsitlust, mida teine inimene oli ette valmistanud ja teinud. Kui ta kasutab otseselt teise inimese tööd, teise inimese metoodikat, teise inimese küsitlust ja selle peale ei viita, siis see on väga halb," ütles Lauristin lõpetuseks.

Taust

13. veebruari Eesti Ekspress kirjutas, et Vakra ülikooli lõputöö on maha kirjutatud Säästva Eesti Instituudi raportitest, lisaks esitas poliitik enda töö pähe teise üliõpilase tehtud uurimuse.

Tallinna Ülikooli akadeemiline komisjon tutvus nii Vakra töö kui Säästva Eesti Instituudi samal aastal koostatud aruannetega. Esmasel hinnangul esineb neis suures ulatuses kattuvusi, osaliselt ilma viideteta, teatas ülikool.

Eeltoodust tulenevalt algatas komisjon haldusmenetluse Rainer Vakra lõputöö plagiaadiks ja Tallinna Pedagoogikaülikooli asjakohaste otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Kas Vakra lõputöö on plagiaat ja seega alus ülikooli otsuste kehtetuks tunnistamiseks, selgub haldusmenetluse käigus, kus kuulatakse ära kõik puudutatud isikud.

Menetlus võib kesta ka paar kuud, kuna juhtumi asjaolud on esmakordsed.