Paljud vene põhikoolist tulevad õpilased on gümnaasiumis eesti keelega raskustes ({{commentsTotal}})

Foto: Sergei Stepanov/ERR

Paljude poliitdebattide keskseks teemaks on tõusnud Kohtla-Järve riigigümnaasiumi keeleteema, aga gümnaasiumid on ainult muremäe tipp. Probleem on tegelikult selles, et paljud venekeelsed põhikoolid ei suuda välja õpetada noori, kes suudaksid gümnaasiumis õppida osagi aineid riigikeeles.

Kohtla-Järvel plaanitakse segagümnaasiumis teha kaks õppekava, kus ühes õpetatakse aineid eesti keeles ning teises osa aineid eesti ja osa vene keeles ehk nn 60/40 õppekava järgi. Sealjuures on osa kursusi mõlemal õppesuunal koos eesti keeles ja nii võib kannatada õppekvaliteet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nimelt on Kohtla-Järve vene gümnaasiumides kasutusel oleva 60/40 õppekava kogemus näidanud, et vene põhikoolidest tulijad on eestikeelsetes tundides raskustes.

"Kindlasti on vaja põhikoolides pakkuda õpilastele õppeaineid eesti keeles. Sellest on vaja alustada. Kas esimesest või seitsmendast või üheksandast, see on kooli valik. Aga on vaja õpilastele kogemust, kuidas see toimub," ütles Kohtla-Järve Vene gümnaasiumi juht Svetlana Vladimirova.

"Enamiku kümnendasse klassi tulevate õpilaste teadmised eesti keele kohta on väga viletsad ja sellest johtub see, et me ei jõua sinna, kuhu peaksime jõudma. Mul tuleb neid ajaloosündmusi, -protsesse selgitada, tehes sisuliselt puust ja punaseks nagu lasteaialastele," tõdes Kohtla-Järve Vene gümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Pärt.

Seda, et palju aega kulub tõlketööle, on kogetud ka Kohtla-Järve ainsas eestikeelses koolis Järve gümnaasiumis, kus õpivad koos eestlased ja venelased.

Omalt poolt tõid vene lastevanemad ministriga kohtumisel näiteid, kus Jõhvis olevasse segagümnaasiumisse minnes paranes vene noorel küll eesti keele oskus, kuid varem hästi sobinud õppeaines ta areng peatus.

Minister Mailis Reps nentis kohtumistel eesti ja vene koolides, et haridussüsteemis on venekeelsete põhikoolide puhul tehtud vigu, mida tuleb hakata kiiresti parandama.

"Kõik õpilased täna väljendasid muret, et nad õpivad eesti keelt, aga see on ainult neli korda nädalas ja see on võõrkeele õppimine. Nad tahaks palju rohkem võimalusi eesti keelt praktiseerida, eesti keele võimalusi laiendada. Siin kindlasti me peame leidma neid võimalusi ka rahaliselt seda toetada," ütles minister.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: