Ajapikenduse küsimise poolt hääletas 412 saadikut, vastu 202.

See tähendab, et Ühendkuningriik ei pruugi lahkuda liidust 29. märtsil nagu seni planeeritud.

May sõnul võib Brexit lükkuda edasi kolme kuu võrra 30. juunini, kui parlament toetab järgmise nädala hääletusel tema lahkumislepet.

Kui parlament lükkab lahkumisleppe uuesti tagasi, siis küsib May EL-ilt tähtaja lükkamist veel kaugemale.

Igasuguse ajapikenduse peavad aga heaks kiitma kõik ülejäänud EL-i liikmesriigid.

Tegemist on juba kolmanda järjestikuse päevaga, mil Briti parlament Brexiti teemal hääletas. Teisipäeval hääletati taas kord maha peaminister Theresa May poolt EL-iga sõlmitud lahkumislepe, sest viimasel minutil Strasbourg'is lisatud täpsustusi ei pidanud paljud rahvasaadikud endiselt piisavaks. Kolmapäeval ei leidnud parlamendis piisavat tuge EL-ist leppeta lahkumise võimalus, mida on toetanud kõige Brexiti-meelsemad rahvasaadikud, vahendasid BBC, Guardian ja Politico. Otseblogis saab Briti alamkojas toimuvat jälgida näiteks SIIN ja SIIN.

Seega olukorras, kus pole piisavat toetust ei praeguse leppega Brexitil ega ka leppeta Brexitil, tulebki leppeta Brexiti ära hoidmiseks taotleda tähtaja edasi lükkamist. Euroopa Liit on samas korduvalt hoiatanud, et praegune Mayga sõlmitud lepe on lõplik ning mingi muu leppe üle pole kavas enam läbi rääkima hakata. Brexiti tähtaja pikendamise puhul on järelikult nii EL-i kui ka May enda peamiseks küsimuseks rahvasaadikutele, mida selle tähtaja pikendamise abil üldse soovitakse teha. Brexiti tähtaja pikendamine eeldab kõigi EL-i liikmesriikide nõusolekut.

Juhul, kui tähtaega ei pikendada ning vahepealsel ajal ei kiida parlament heaks ka May pakutud lepet, langeb Ühendkuningriik EL-ist automaatselt leppeta välja.

Leppeta Brexitit peavad eksperdid kõige ohtlikumaks stsenaariumiks, mis võib tuua kaasa tõsised tagajärjed nii majandusele kui ka inimestele, kelle elu on paralleelselt seotud nii Ühendkuningriigi kui ka EL-iga. Leppeta Brexit tähendab ka seda, et pärast 29. märtsi pole mingit üleminekuperioodi.

EL on kinnitanud, et Ühendkuningriigil on hetkel kaks võimalust liidust lahkumiseks - lahkumine praeguseks kokku lepitud leppe alusel või lahkumine leppeta. EL on nii Brüsseli kui ka liikmesriikide kinnitusel valmis mõlemaks võimaluseks.

Peaminister May plaaniks on minna oma Brexiti-leppega rahvasaadikute ette ka kolmandat korda ja seda kavatseb ta teha järgmisel nädalal. Täpset kuupäeva pole veel paika pandud, kuid eesmärgiks on, et see toimuks enne 21. märtsi algavat Euroopa Ülemkogu tippkohtumist. Ehk sisuliselt andis May rahvasaadikutele veel nädal aega, et tema lepe ikkagi heaks kiita.

Briti parlament hääletas teise referendumi korraldamise vastu

Briti parlamendi alamkoda hääletas neljapäeval ülekaalukalt maha Euroopa Liidu liikmesuse üle teise rahvahääletuse korraldamise ettepaneku. 

Alamkojas toetas teise referendumi korraldamist vaid 85 saadikut ja vastu hääletas 335. Otsus ei ole siduv valitsuse jaoks, mis on nii või teisiti teise referendumi korraldamise vastu. 

Algatuse esitas protestiks Brexiti vastu valitsevate konservatiivide ridadest lahkunud seadusandja Sarah Wollaston, kes kuulub nüüd EL-i meelsesse sõltumatute saadikute rühma. 

Peamiselt endistest leiboristidest koosneva saadikurühma Brexiti kõneisik Anna Soubry nimetas hääletustulemust "Briti avalikkuse reetmiseks". 

Enamik opositsioonilise Tööpartei saadikuid jäi hääletusel erapooletuks, sest ei pidanud hääletuse ajastust õigeks. Tööpartei toetab küll põhimõtteliselt teist referendumit, kuid palus oma saadikutel erapooletuks jääda. 

Siiski otsustas 24 leiboristi erakonna suuniseid eirata ning hääletas ettepaneku poolt. 

Suurbritannias teise referendumi korraldamiseks toetust koguv liikumine People´s Vote ei toetanud teise referendumi idee alamkojas hääletusele panekut. 

May valitsuse kinnitusel on kaks võimalust tähtaja pikendamiseks

Valitsus on kinnitanud, et juhul, kui rahvasaadikud soovivad Brexiti tähtaja pikendamisest, on kaks võimalust.

Esimene variant läheks käiku siis, kui May pakutud lepe kiidetakse 20. märtsiks parlamendi poolt siiski heaks. Sellisel juhul taotleks Briti valitsus tähtaja pikendamist 30. juunini.

Teise variandiga tuleks arvestada siis, kui May leppekavand ka kolmandat korda parlamendis maha hääletatakse. Siis läheks May sõnul vaja tähtaja edasi lükkamist veelgi hilisemale kuupäevale. See tähendaks muuhulgas ka seda, et Suurbritannial tuleks maikuus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel.

May on korduvalt rõhutanud, et kui tema lepet heaks ei kiideta, võib juhtuda, et Brexit jääb üleüldse ära. Selle sõnumiga loodab ta mõjutada oma erakonna Brexiti-meelsemat osa, kes on hääletanud tema leppekavandi vastu põhjusel, et nad peavad seda liiga leebeks dokumendiks, mis sisaldab rohkelt järeleandmisi Euroopa Liidule, sealhulgas palju vaidlusi tekitanud nn Iiri piiri kaitsemeedet.

Samal ajal loodavad May leppe läbikukkumise ja tähtaja pikendamise peale erinevate parteide poliitikud, kes toetavad Euroopa Liidus jätkamist ning soovivad teise referendumi korraldamist.

2016. aasta juunis toimunud rahvahääletusel toetas EL-ist lahkumist vaid 51,89 protsenti osalenutest ning Brexiti-vastaste arvates on asjaolud praeguseks piisavalt muutunud või täpsustunud, et see teema uuesti rahvahääletusele panna.

Eesti toetab Suurbritanniale lisaaja andmist

Välisminister Sven Mikser tegi neljapäeval Eesti valitsusele ettepaneku lisada istungi päevakorda Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu (artikkel 50) 19. märtsi 2019 istungil Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kohta, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

"Eesti huvides on Ühendkuningriigi korrapärane lahkumine Euroopa Liidust, selle negatiivse mõju minimeerimine ning Euroopa Liidu tõhusa toimimise jätkumine. Selle saavutamiseks oleme valmis kaaluma Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 sätestatud tähtaja pikendamist, kui Ühendkuningriik seda taotleb," seisab välisministri ettepanekus.

"Eesti toetab väljaastumislepingut täiendava õigusliku instrumendi täpsustusi Iiri tagavaralahenduse rakendamise ja lõpetamise kohta ning ühisavalduses toodud täpsustusi tulevaste suhete läbirääkimiste üksikasjade kohta. Eesti huvides on võimalikult peatselt asuda Ühendkuningriigiga tulevaste suhete kokkuleppimise juurde. Seejuures on eesmärk säilitada Ühendkuningriigiga ambitsioonikas ja lähedane suhe ning mitmekülgne koostöö eeskätt majanduses, välispoliitikas ning julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas," märgiti Eesti seisukohas.

Valitsus kiitis välisministri esitatud seisukohad heaks.

Trump: Brexit on kulgenud üllatavalt halvasti

USA president Donald Trump ütles neljapäeval, et on üllatunud, kui halvasti Brexit on seni kulgenud.  

"Ma arvan, et läbirääkimisi oleks saanud pidada teisiti, ausalt öeldes," sõnas Ühendriikide riigipea, nimetades Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel kujunenud olukorda kahetsusväärseks. 

Võimalikku teist referendumit EL-i liikmesuse üle nimetas Trump aga ebaõiglaseks. 

"Ma ei usu, et veel üks hääletus oleks võimalik, sest see oleks väga ebaõiglane nende inimeste jaoks, kes võitsid," ütles president Valges Majas.

Trump säutsus varem Twitteris, et USA ja Ühendkuningriigi kaubandusleppel oleks tohutu potentsiaal. "Minu valitsus ootab läbirääkimisi Ühendkuningriigiga suuremahulise kaubandusleppe üle," säutsus USA president. "Potentsiaal on piiramatu!"

Brexiti toetajad Suurbritannias loodavad USA-Briti vabakaubandusleppe kiirele sõlmimisele pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. 

Trump ütles novembris pärast EL-i ja Suurbritannia lahkumisleppe sõlmimist, et Briti peaminister Theresa May tegi vea sellise lepingu sõlmimisega, mis võiks takistada tulevast kaubanduslepet Londoni ja Washingtoni vahel.

Ühendriikide president ütles mullu juulis esimese visiidi ajal Suurbritannias tabloidlehele The Sun, et räägiks Brüsseliga täiesti teistmoodi läbi. 

May avaldas hiljem, et Trump soovitas tal EL kohtusse kaevata.