Rindelinna Avdijivkasse viib praktiliselt inimtühi maantee. Vanas tehasehoones on end sisse seadnud 93. brigaadi staap. Sealt sai ajakirjanik kaasa õpetussõnad ja selga kuulivesti. Vastane on sealt kümne kilomeetri kaugusel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eestis on vaieldud selle üle, kuidas me annekteeritud aladel Ukraina vastu tegutsevaid inimesi nimetama peaks. "Vene palgasõdur. Kõik. Kõik on selge ja arusaadav. Vene Föderatsioon ja tema palgasõdurid," vastas sellele küsimusele 93. brigaadi ülem Dmitri Brižinski.

"Aktuaalne kaamera" käis rindejoonel 93. brigaadi roodu staabis, mis asub vanas läbitulistatud kaevandushoones. Seal ei tohtinud filmida midagi sellist, mis võiks vastasele teada anda, kus miski asub. Kaevandushoone ümbrus on täis kaevikud, mis viivad vaenlasest vaid paarisaja meetri kaugusele.

"Aktuaalse kaamera" võttegrupp sattus seal lahingukeerisesse. "Hetk tagasi tulistati siin separatistide poole pealt miine ja Ukraina pool avas vastutule. Ma ei mäleta, millal ma viimati nii kartsin," ütles rindejoonel viibinud ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel.

Sõjaväelaste teatel andis vastane lihtsalt märku oma kohalolekust.

Sõdurid elavad rindejoonel rotatsiooni korras pool aastat järjest. On noori, on vanu.

"Separatistid ei suuda meil ükski päev kodus istuda. Käituvad nad närviliselt. Kui nad tulistavad, siis meie vastame," rääkis vabatahtlik sõdur, rühmaülem Manul.

Sõjaväelased poliitikasse ei sekku. "Aktuaalne kaamera" küsis siiski neilt, mis saab, kui Ukrainat asub juhtima tänasest hoopis erinev president.

"Hetkel ei ole selge, kes presidendiks saab. Kui saab presidendiks venemeelne inimene, siis võib kõik halvemaks minna momentaanselt. Võivad puhkeda uued
meievastased rünnakud. Aga meie oleme nendeks valmis, hoiame positsiooni. Edasi on näha, mis saab. Igal asjal oma aeg," arutles rooduülem Umka.

Rahustava elemendina selles kõiges mõjub heas toitumuses rindekoer, kes ennast miinipilduja tulest häirida ei lase.