Orban kritiseeris Budapestis Weberi lubadust mitte võtta vastu komisjoni presidendi koht, kui tema edu kandideerimisel sõltub Ungari võimupartei Fideszi toetusest, vahendas Politico.

Weber on Euroopa Rahvapartei (EPP) kandidaat. EPP peatas märtsis Fideszi liikmesuse seoses muredega, mis puudutavad õigusriigi põhimõtete järgmist Ungaris.

Esialgu jätkas Orban, kelle parteil on lähedased sidemed Weberi Kristlik-Sotsiaalse Liiduga (CSU), viimase kandidatuuri toetamist.

Märtsi lõpus küsis Saksa rahvusringhääling ZDF Weberilt, mida ta teeks, kui vajaks Fideszi hääli selleks, et saada komisjoni presidendiks.

"Ma ei asuks ametisse, sest ma ei taha saada valituks paremäärmuslaste poolt. Ma tahan teha selgeks selle, et keskjõud on domineeriv, mitte ääred," vastas ta.

Orban ütles nüüd, et Weberi kommentaarid tähendavad seda, et ta ei saa enam tema kandidatuuri toetda.

"Kui keegi solvab meiesugust riiki, siis selle riigi peaminister ei saa toetada niisuguse inimese kandidatuuri. Me otsime sobiva kandidaadi," ütles ta.

Euroopa Komisjoni president esitatakse Euroopa Liidu Nõukogu hääletuse tulemusena ning kinnitatakse Euroopa Parlamendi hääletusega.

EPP omakorda püüdis vähendada Orbani teadaande tähtsust. "Manfred Weber ei oleks esimene komisjoni president, kes on valitud Fideszi häälteta," sõnas EPP-i pressiesindaja. Ta viitas sellele, et Ungari riigipea ei hääletanud 2014. aastal ka Jean-Claude Junckeri poolt.

Ungari peaministrit ja tema parteid on juba pikemat aega süüdistatud Euroopa väärtustest kaugenemises, Ungaris meediavabaduse lämmatamises ning liigses Kremli-sõbralikkuses. Euroopa Parlament algatas suvel Ungari suhtes ka õigusriigi põhimõtete rikkumist puudutava menetluse.

Hiljuti pälvis kriitikat riiklikult rahastatud propagandakampaania, mis oli suunatud Orbani kunagise liitlase ja praeguse vihavaenlase Georg Sorosi ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri vastu.

Eelpool mainitud põhjustel on üha sagedamini kerkinud esile ka küsimus, kas Fidesz on ikka sobiv Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni liikmeks. Sellega seoses on juhitud tähelepanu ka sellele, et Orban on viimasel ajal kohtunud ja koostööd arutanud pigem teiste liikmesriikide euroskeptiliste jõududega, näiteks nagu Itaalia erakond Liiga ning teiste Visegradi riikide Brüsseli-kriitikud.

Erimeelsused viisidki lõpuks selleni, et märtsi alguses esitas 12 liikmeserakonda üheksast riigist EPP juhtkonnale ametliku taotluse Ungari peaministri partei EPP-st välja heita või selle liikmesus peatada.