Kaarel Tarand: kaaluda võiks taas erakondade rahastamise muutmist
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) aseesimehe Kaarel Tarandi hinnangul tuleks kaaluda taas erakondade rahastamise muutmist, sest kui iga kord riigikogu valimiste järel on parteide rahaline seis eelmisest korrast veel halvem, siis viib praegune tee ummikusse.
Tarand selgitas "Esimeses stuudios", et kuna iga mandaat riigikogus toob erakonnale riigieelarvest umbes 50 000 eurot aastas ja nelja aastaga seega 200 000, siis peaks see olema ka maksimaalne kulutus enne valimisi mandaadi kohta. Tegelikult peaks sellest rahast jääma üle ka muudeks kulutusteks.
Kõik parlamenti pääsenud erakonnad, rääkimata neist, kes sisse ei saanud, on Tarandi sõnul kampaaniatele kulutanud ülearu palju.
"Kui võtame parteid kokku - viis erakonda riigikogus -, siis nad kulutasid ju nelja aasta taguse ajaga võrreldes kaks ja pool miljonit rohkem kõigi 101 mandaadi saamiseks. Pluss veel need, kes välja jäid. Nii et mandaat on läinud keskeltläbi kallimaks," selgitas ta.
Tarand meenutas, et umbes 15 aastat tagasi viis toonane Res Publica läbi seadusemuudatuse, millega keelati juriidiliste isikute annetused erakondadele ja need asendati riigi toetuse kiire kasvamisega. Peamine põhjus oli see, et reklaamikampaaniad olid läinud liiga suureks. Tarandi sõnul ei ole olukord võrreldes selle ajaga muutunud.
"Nüüd, kui me lööme ruutmeetrid ja eetrisekundid kokku, siis kampaaniad ei ole jäänud väiksemaks. Kas nad on muutunud sisulisemaks? Samuti mitte. Täpselt samasuguseid kahe-kolme sõnalisi lauseid moodustatakse ja millega siis valijaid toidetakse piltide kõrvale. Kogu lugu. Ainuke, kes pingutab, et kampaaniatele sisu anda, on ajakirjandus - jõuga püüab meelitada välja ka mõnda teemat. Aga üldiselt erakonnad ise teemasid ei püstita, neist ei räägi eriti. Nii et selles mõttes on pilt kurb. Järelikult eesmärk ei ole saavutatud," rääkis ta.
"Järelikult tuleks /.../ analüüsida see 15 aastat läbi ja kaaluda, et äkki oleks mõistlik jälle erakondade rahastamise korda muuta. Ma arvan, et see oleks väga vajalik, sest praegune tee on igal juhul ummiktee. Kui me iga nelja-aastase tsükli lõpus tõdeme, et jälle on asi halvemaks läinud, et erakonnad on jälle sügavamal miinuses, jälle oma kulutamist ei suudeta ohjeldada, siis küsime teiselt poolt selle riski hindamise kohta - milliseid riske see ühiskonnale sisaldab, kui erakonnad on sellised suurvõlglased kogu aeg" lisas Tarand.
Toimetaja: Merili Nael