Nordeconi juht: Eesti Teed tuleks erastada osade haaval
Riik võiks AS-i Eesti Teed müüa tükkide kaupa koos pikaajalise hooldelepinguga, mis tõstaks kindlasti ettevõtte väärtust, ütles Nordeconi juhatuse esimees Gerd Müller. Eesti ehitusettevõtete liidu juhatuse esimehe Raivo Ranna hinnangul ei pruugi Eesti Teede müük esimese korraga liiga kõrge hinna korral õnnestuda.
Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks riigile kuuluva teehooldusfirma Eesti Teed müügi avalikul enampakkumisel. Enampakkumisele läheb 100 000 riigile kuuluvat Eesti Teede aktsiat, ühe aktsia nimiväärtus on 100 eurot.
Gerd Müller ütles ERR-ile, et seda, kas Nordecon tunneb Eesti Teede ostmise vastu huvi, ei saa nad börsiettevõttena kommenteerida. Küll aga leiab ta, et riik võiks aktsiaseltsi müüki panna piirkondade kaupa koos pikaajaliste hoolduslepingutega, mis tõstaks kindlasti ettevõtte väärtuse kõrgemaks kui ühes tükis müümise puhul.
"Teehoole on pikaajaline äri, kus on väga suuremahulised investeeringud ja pole nii, et kolme aastaga suudad sinna tehtud investeeringud tagasi teenida. Riik peaks kompleksselt mõtlema," sõnas ta.
Rahandusminister Martin Helme ütles valitusse pressikonverentsil, et kui tekib põhjendatud kahtlus, et mõni teine turuosaline ostab lihtsalt konkurendi välja ja kavatseb Eesti Teed kinni panna, siis tuleb müügi otstarbekus ilmselt üle vaadata.
Mülleri sõnul on tegu niivõrd spetsiifilise tegevusvaldkonnaga, et pole usutav, et Eesti Teede ostjaks oleks keegi valdkonnast väljastpoolt. Seda, et mõni konkurent aktsiaseltsi ära ostaks ja siis kinni paneks, ei usu ta samuti.
"Eesti Teed tegeleb piirkondliku teehooldega. Piirkonnas on sul tehnika, tublid inimesed, kes peavad olema kohapeal. Ega konkurendil selles piirkonnas tehnikat ja inimesi ju ei ole. Neid tublisid inimesi on hädasti vaja, et töö seal jätkuda saaks, tehnikat ka," lausus Nordeconi juht.
Eesti ehitusettevõtete liidu juhatuse esimees, Rand & Tuulbergi nõukogu liige Raivo Rand ütles, et kui riik peaks müügitingimustesse mingid piirangud seadma, langetaks see hinda ja poleks seega hea mõte. Temagi hinnangul tunnevad ettevõtte vastu huvi eelkõige konkurendid.
"Arvestades Trev-2 omanikke, võib Trev-2 olla väga suur huviline selle firma vastu," lausus ta.
Rand ei pidanud realistlikuks, et ettevõte pärast erastamist kinni pandaks, ehkki selle nimi võib küll mingil hetkel kaduda - konkurent võib firma enda omaga ühendada või oma tütarettevõtteks muuta.
"Seda on väga raske ennustada, mis seal saama hakkab, aga mingeid piiranguid ei tasuks küll panna. Konkurents nende tööde vallas on Eestis küllaltki suur, nii et ega see midagi ei muudaks," märkis ta.
Ehitusettevõtete liidu juht pidas Eesti Teede müükipanekut loogiliseks sammuks, sest mingil hetkel oli firma eelisolukorras, kui nende käes oli kogu teehooldus. Nüüd on see vabaturul ja riigil pole mõtet sellist firmat hoida. Seda, kas hind on mõistlik, saab tema sõnul näha ostuhuviliste järgi.
"Vähemalt esimeste mõtete järgi mulle tundub küll, et see müük ei pruugi esimese korraga õnnestuda, kui see hind väga kõrge on," tõdes ta.
Trev-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens ütles, et nii kõrge hinna puhul pole mõtet Eesti Teid selleks ära osta, et see siis kinni panna. Ta pidas aktsiaseltsi hinda hetkel natuke kalliks, kuid ütles, et nad kaaluvad osalemist.
YIT Infra Eesti tegevjuht Tarmo Trei sõnul on teema nii värske, et nad pole võimaliku huvi üle veel arutanud.
Ministeerium: tehinguni jõutakse aasta jooksul
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu ütles ERR-ile, et Eesti Teede ostja saab ise otsustada, mida ta ostetud ettevõttega teeb.
"Ostjat huvitavad Eesti Teed ostes eelkõige lepingud ja varad, ettevõtte ost on tema jaoks majanduslik otsus. Ostja saab ise otsustada, kuidas ta oma ettevõtted struktureerib," lausus ta.
Salmu sõnul toimub müük vaba konkurentsi tingimustes, mis tähendab, et turuseisundi üle on kontroll konkurentsiametil. "Ettevõtte võõrandamise ettevalmistuseks protsess käib, tehinguni loodetakse jõuda 6-12 kuu jooksul," märkis ta.
Toimetaja: Karin Koppel