Juncker Johnsonile: leppeta Brexitis oleks süüdi Suurbritannia üksinda

Kui Suurbritannia peaks Euroopa Liidust leppeta Brexiti realiseerumisel kaootilisel moel välja langema, lasub selle eest süü ainuüksi Londonil, teatas Euroopa Komisjon president Jean-Claude Juncker teisipäeval.
Briti peaminister Boris Johnson nõuab muudatusi tema eelkäija Theresa May valitsuse ja EL-i vahel sõlmitud lahkumisleppesse ja eriti Iiri kaitsemeetme kõrvaldamist leppest. Johnson on hoiatanud, et viib Suurbritannia 31. oktoobril vajadusel leppeta EL-ist välja.
Johnson kordas pühapäeval taas, et leppeta Brexiti korral on Suurbritannia finantskohustustest bloki ees vaba. EL-i ja May valitsuse vahel sõlmitud lahkumisleppe järgi peab Suurbritannia tasuma liidust lahkumise järel 39 miljardi naela (43 miljardi euro) suuruse lahutusarve. EL on hoiatanud, et kui London lahutusarvet ära ei maksa, sattub ohtu tulevane kaubanduslepe Suurbritannia ja bloki vahel.
Euroopa Komisjoni president pidas Briti peaministriga telefonivestluse paar päeva pärast seda, kui Johnson ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk vahetasid teravusi selle üle, kes oleks süüdi selles, kui Ühendkuningriik EL-ist leppeta välja kukub.
EL on ärgitanud Johnsonit esitama toimivaid alternatiive Iiri kaitsemeetmele ning Juncker rõhutas vestluses Johnsoniga, et leppeta Brexiti asetleidmises EL-i süüdistada ei saa.
"Ta tuletas meelde, et kuigi EL on leppeta Brexiti stsenaariumiks täielikult valmis, teeb ta kõik endast oleneva sellise olukorra vältimiseks," teatas Euroopa Komisjon avalduses. "Leppeta stsenaarium jääb alati eranditult Ühendkuningriigi, mitte EL-i otsuseks."
Junckeri kantselei teatel kordas Euroopa Komisjoni president oma soovi "teha peaminister Johnsoniga konstruktiivselt koostööd ja analüüsida kõiki konkreetseid ettepanekuid, mis tal võivad olla, tingimusel, et need on kooskõlas lahkumisleppega".
"President Juncker toonitas, et EL27 toetus Iirimaale on vankumatu ja EL suhtub ka edaspidi Iirimaa huvidesse väga tähelepanelikult," seisis avalduses.
Brexiti kõnelustel on Põhja-Iirimaa küsimusest saanud peamine komistuskivi eelkõige seetõttu, et Suurbritannia EL-ist lahkumise korral saab Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahelisest piirist EL-i välispiir.
Brexiti korral võib tekkida Iiri saarele füüsiline piiritaristu. Praegu liiguvad kaubad ja inimesed sujuvalt üle Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiri, sest nii Iirimaa kui ka Ühendkuningriik on EL-i liikmed.
Briti parlamendis praeguseks kolm korda tagasi lükatud lahkumislepe EL-iga sisaldab Iiri kaitsemeedet, mille ülesanne on säilitada see olukord Brexitist sõltumata.
Johnsoni sisepoliitiline manööverdamisruum on aga äärmiselt piiratud ning konservatiivide valitsus on surve all nii vasakult kui ka paremalt. Opositsiooniline Tööpartei tegutseb leppeta Brexiti vältimise nimel ja loodab Johnsoni valitsuse kukutada.
Brexiti Partei liider Nigel Farage seevastu ärgitas Johnsonit viima Ühendkuningriigki EL-ist leppeta välja ja ähvardas vastasel juhul temaga üldvalimistel ägedalt konkureerida.
Toimetaja: Karin Koppel
Allikas: BNS