Johnson vihastas kolmapäeval välja Euroopa-meelsed ja leppeta Brexiti vastased seadusandjad, kui otsustas peatada parlamendi töö vaid mõni nädal enne riigi kavandatavat lahkumist Euroopa Liidust. 

Briti valuuta naelsterling kukkus üllatava sammu peale, mida oponendid iseloomustasid riigipöörde ja sõjakuulutusena, kuid mida Johnson nimetas hädavajalikuks, et ta saaks ellu viia oma "julget ja ambitsioonikat" kodumaist tegevuskava. 

Päev varem olid opositsioonierakonnad tõotanud taotleda seadusandlikke muudatusi, et ära hoida leppeta Brexit. 

Kuninganna Elizabeth II kiitis heaks taotluse lõpetada septembri teisel nädalal parlamendi pikim istungjärk viimase pea 400 aasta jooksul ning avada see taas 14. oktoobril, vaid kaks nädalat enne Brexitit.

Tuhanded inimesed avaldasid meelt Londonis, Manchesteris, Edinburghis ja teistes linnades ning internetipetitsioon Johnsoni otsuse vastu kogus kolmapäeva õhtul vaid mõne tunniga üle miljoni allkirja. 

Suurim meeleavaldus leidis aset parlamendihoone ees Londonis, kus rahvahulk skandeeris "peatage riigipööre" ja lehvitas EL-i lippe. 

"Parlamendil saab olema võimalus arutada valitsuse kogu programmi ja lähenemist Brexitile," lubas konservatiivse partei juht Johnson kirjas parlamendiliikmetele. 

Kuid tema otsus ajendas seadusandjaid vihaselt sõna võtma Ühendkuningriigi EL-ist leppeta lahkumise vastu 31. oktoobril, sest neil on nüüd vähem aega takistada sellist stsenaariumi. 

Opositsioonilise Tööpartei esimees Jeremy Corbyn taunis sammu kui demokraatiavastast ja lubas korraldada umbusaldushääletuse Johnsoni valitsuse vastu, mille on vaid ühekohaline enamus. 

Endine konservatiivist välis- ja rahandusminister Philip Hammond tõotas samuti leppeta Brexiti vastu võidelda.

"See oleks põhiseaduslik korralagedus, kui parlament ei saaks valitsuselt riikliku kriisi ajal aru pärida" lausus ta. 

USA president kiitis Johnsonit ja väitis, et Corbynil on teda umbusaldushääletusega väga raske kukutada. 

Leiboristide juht vastas Twitteris avaldusega, milles ütles, et Johnson on vastutulelik peaminister, "kes annab vabakaubandusleppega Briti avalikud teenused ja kaitsed üle USA korporatsioonidele". 

2016. aasta referendumil Briti liikmesuse üle EL-is hääletas 52 protsenti ühendusest lahkumise poolt. Tulemus on sügavalt lõhestanud nii parlamendi kui riigi. 

Johnson on kinnitanud, et Suurbritannia lahkub 31. oktoobriks kas leppeta või ilma. 

Parlament on varem kolm korda tagasi lükanud lahkumisleppe, mille leppis Brüsseliga kokku eelmine peaminister Theresa May. 

Opositsiooni seadusandjad on nimetanud seda "pimedaks Brexitiks", samas kui euroskeptikud on vastu nn kaitsemeetmele, mis on kindlustuspoliis juhuks, kui pooled ei leia muud viisi vältimaks piirikontrolli taastamist Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel. Meede hoiab samas Ühendkuningriigi kaubanduse vallas EL-iga tihedalt seotuna.

Johnsoni hinnangul on kaitsemeede ebademokraatlik ning rikub Ühendkuningriigi suveräänsust, kuid EL peab seda oluliseks bloki ühisturu kaitsmiseks. 

Briti Brexiti-minister Stephen Barclay ütles kolmapäeval Pariisis ärikonverentsil, et leppeta Brexiti puhul tuleb just EL-i süüdistada paindlikkuse puudumises kaitsemeetme küsimuses. 

Valitsuse Brexiti nõunik peab Brüsselis kõnelusi, kuid 17.-18. oktoobril peetav EL-i ülemkogu tõdeb ilmselt, et kompromissiks ruumi ei ole. 

Kui nii läheb, lõpetab Ühendkuningriik oma neli aastakümmet ühenduses tulevasi kaubandussuhteid ja kodanike õigusi määratleva leppeta.

Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon süüdistas Johnsonit tegutsemises väikese diktaatorina, "pannes toime ennekuulmatu rünnaku demokraatlikele põhimõtetele". 

Konservatiivide liider Šotimaal Ruth Davidson aga astus Johnsoni jäiga Brexiti-strateegia tõttu neljapäeval tagasi.

Parlamendi alamkoja spiiker John Bercow, keda Johnsoni kavatsusest ette ei hoiatatud, nimetas seda põhiseaduslikuks ülekohtuks. 

Alamkoda tuleb kokku 3.-10. septembrini ning peaks siis minema vaheajale kuni 9. oktoobrini, kuigi paljud seadusandjad on vihjanud, et ei pruugi Brexiti-kriisi tõttu vaheaega teha. 

Johnson ütles, et otsustas paluda kunigannal pidada valitsuse tegevuskava visandava kõne 14. oktoobril ning ta oli nõus seiskama parlamendi töö 32 päevaks 12. septembrist 14. oktoobrini. Seetõttu on vähe tõenäoline, et seadusandjatel jääb  piisavalt aega, et suruda läbi seadused, mis blokeeriksid ÜK lahkumise ühenduses 31. oktoobril ilma läbi räägitud leppeta. 

"See on normaalne protseduur," lausus alamkoja liider Jacob Rees-Mogg Sky Newsile.

Kuid varikabineti rahandusminister John McDonnell kirjutas Twitteris: "Ei maksa valesti mõista, see on väga Briti-pärane riigipööre." 

"Ükskõik, millised kellegi vaated Brexitile ka poleks, ent kui sa lubad peaministril takistada meie demokraatlikel institutsioonidel täielikult ja vabalt tegutseda, oled sa väga ebakindlal teel." 

Euroopa Parlamendi Brexiti ametnik Guy Verhofstadt nimetas Johnsoni sammu pahaendeliseks.

"Parlamendiliikmena kuulub mu solidaarsus neile, kes tahavad oma häält kuuldavaks teha," kirjutas ta Twitteris. "Debati vaigitamine .... ei aita tõenäoliselt kaasa stabiilse EL-i ja ÜK tulevase suhte loomisele."