Iirimaa: Londonil ei ole Iiri kaitsemeetme asemele midagi pakkuda ({{commentsTotal}})

{{1567162620000 | amCalendar}}
Piir Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahel Middletownis.
Piir Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahel Middletownis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ühendkuningriigil ei ole Euroopa Liidust lahkumise leppes sisalduva vastuolulise Iiri kaitsemeetme asemele midagi usaldusväärset välja pakkuda, ütles Iiri välisminister reedel.

Briti peaminister Boris Johnson tahab loobuda Iiri kaitsemeetmest, mis on lahkumisleppesse kirjutatud kindlustuspoliisina juhuks, kui pooled ei leia Ühendkuningriigi EL-ist lahkumise järel muud viisi Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel piirikontrolli taastamise ärahoidmiseks.

Lahkumistähtaeg 31. oktoober läheneb ja Johnsoni kinnitusel edasi seda ei lükata. EL ootab Londonilt kaitsemeetmest loobumise korral vastuvõetavaid alternatiive.

"Me kõik soovime kokkulepet, aga seni ei ole Briti valitsuselt tulnud kaitsemeetme alternatiivina midagi usaldusväärset," ütles Iiri välisminister Simon Coveney Helsingisse EL-i välisministrite mitteametlikule kohtumisele saabudes.

"Kui see muutub, on suurepärane. Me uurime seda Dublinis, aga mis veel tähtsam, see võib olla aluseks aruteludele Brüsselis, aga see peab olema usaldusväärne."

Just kaitsemeede, milles käremeelsed Brexiti pooldajad näevad vahendit Ühendkuningriigi sidumiseks EL-i reeglitega määramata ajaks pärast ühendusest lahkumist, on saanud saatuslikuks lahkumisleppele, mille Briti parlament on kolm korda maha hääletanud.

Brüssel ja Dublin rõhutavad, et meede on EL-i ühisturu ja Põhja-Iirimaa vägivallast välja toonud suure reede rahuleppe kaitseks hädavajalik.

Johnson on lubanud leida kaitsemeetme asemele tulevikus "alternatiivseid kokkuleppeid", kuid Coveney sõnul sellest ei piisa.

"Me ei luba lahkumisleppe tõeliselt tähtsat elementi kõrvaldada..., et asendada see millegagi, mis ei kannata põhjalikumat uurimist ning on lihtsalt lubadus, et me teeme probleemi lahendamiseks oma parima, aga ei seleta, kuidas," ütles ta.

Coveney rõhutas, et seesugust lähenemist ei toeta ei Iirimaa ega EL.

Briti ja EL-i Brexiti läbirääkijad kohtuvad septembris kaks korda nädalas

Briti Brexiti läbirääkijad kohtuvad septembris oma Euroopa Liidu ametivendadega kaks korda nädalas, teatas London neljapäeval. 

Briti peaminister Boris Johnson nõuab muudatusi tema eelkäija Theresa May valitsuse ja EL-i vahel sõlmitud lahkumisleppesse ja eriti Iiri kaitsemeetme kõrvaldamist leppest. Johnson on hoiatanud, et viib Suurbritannia 31. oktoobril vajadusel leppeta EL-ist välja.

Johnson on kuulutanud, et leppeta Brexiti korral on Suurbritannia finantskohustustest bloki ees vaba. EL-i ja May valitsuse vahel sõlmitud lahkumisleppe järgi peab Suurbritannia tasuma liidust lahkumise järel 39 miljardi naela (43 miljardi euro) suuruse lahutusarve. EL on hoiatanud, et kui London lahutusarvet ära ei maksa, sattub ohtu tulevane kaubanduslepe Suurbritannia ja bloki vahel. 

Brüssel on kinnitanud, et kuigi EL on valmis arutama lahkumisleppega kaasneva poliitilise deklaratsiooni muutmist, ei tule lahkumisleppe enda avamine kõne alla. 

"Me oleme valmis töötama kokkuleppe saavutamiseks energiliselt ja kindlameelselt," lausus Johnson neljapäeval. "Olukorras, kus ma olen saanud viimastel nädalatel oma vestlustes EL-i liidritega julgustust, et on olemas tahe rääkida alternatiividest ebademokraatlikule kaitsemeetmele, on käes aeg, et mõlemad pooled tõstaksid tempot," lausus peaminister. 

Johnsoni sõnul on kohtumiste ja arutelude tihenemine "vajalik, kui me tahame saavutada kokkuleppe lahkumiseks 31. oktoobril - ei mingeid kui-sid ja aga-sid". 

Peaministri Brexiti pealäbirääkija on David Frost, kellega liituvad Brüsselis kõnelusteks sõltuvalt nende päevakorrast tolli-, regulatsiooni- ja kaubanduspoliitika eksperdid, teatas Briti valitsus. 

"Arutelud on seni näidanud, et pooli lahutab võtmeküsimustes mõningane vahemaa, kuid mõlemad on valmis pingutama kõvasti edasiliikumistee leidmiseks," teatas Downing Street avalduses. 

"Meeskonnad kavatsevad töötada läbi terve rea teemasid, nende seas kaitsemeedet ümbritsev patiseis," lisas Johnsoni kantselei. 

Downing Streeti teatel on "peaminister öelnud selgelt, et uut kokkulepet ei tule enne, kui lahkumislepe avatakse ja kaitsemeede sellest välja võetakse". 

Brexiti kõnelustel on Põhja-Iirimaa küsimusest saanud peamine komistuskivi eelkõige seetõttu, et Suurbritannia EL-ist lahkumise korral saab Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahelisest piirist EL-i välispiir. 

Brexiti korral võib tekkida Iiri saarele füüsiline piiritaristu. Praegu liiguvad kaubad ja inimesed sujuvalt üle Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiri, sest nii Iirimaa kui ka Ühendkuningriik on EL-i liikmed. 

Briti parlamendis praeguseks kolm korda tagasi lükatud lahkumislepe EL-iga sisaldab Iiri kaitsemeedet, mille ülesanne on säilitada see olukord Brexitist sõltumata. 

Johnsoni sisepoliitiline manööverdamisruum on aga äärmiselt piiratud ning konservatiivide valitsus on surve all nii vasakult kui ka paremalt. Opositsiooniline Tööpartei tegutseb leppeta Brexiti vältimise nimel ja loodab Johnsoni valitsuse kukutada. 

Brexiti Partei liider Nigel Farage seevastu ärgitas Johnsonit viima Ühendkuningriiki EL-ist leppeta välja ja ähvardas vastasel juhul temaga üldvalimistel ägedalt konkureerida.

Kolmapäeval teatas Johnson, et peatab parlamendi töö 10. septembrist 14. oktoobrini. Opositsioon näeb selles katset piirata parlamendi võimalusi leppeta Brexiti takistamiseks. 

Šoti kohtunik lükkas tagasi hagi Briti parlamendi töö peatamise vastu

Šoti kohtunik lükkas reedel tagasi taotluse tõkestada ajutiselt Briti peaministri Boris Johnsoni otsus peatada viieks nädalaks parlamendi töö.

Kohtunik Raymond Doherty lükkas tagasi rühma Briti parlamendisaadikute taotluse väljastada enne järgmisele nädalale kavandatud täiemahulist kohtuistungit Johnsoni otsuse suhtes ajutine tõkend. Kohtunik tegi otsuse teatavaks Edinburghis Šotimaa kõrgeimas tsiviilkohtus.

Doherty kuulas neljapäeval ära ajutise tõkendi taotluse, mille eesmärk on peatada Johnsoni sammud parlamendi töö katkestamiseks 10. septembrist 14. oktoobrini.

"Ma ei leia, et praeguses etapis oleks vajadus ajutise peatamise või ajutise tõkendi järele," ütles kohtunik otsuses. 

Kuninganna Elizabeth II, kes riigipeana peab ministrite nõuannetest juhinduma, kiitis Johnsoni otsuse juba heaks.

75 parlamendiliiget esitas Dohertyle taotluse ajutise keelu kehtestamiseks 6. septembri kohtuistungini.

Johnsoni sammu peatamise katsed on käivitatud ka Londonis ja Belfastis. Euroopa Liidu tugeva toetajana tuntud ekspeaminister John Major on rääkinud võimalusest Londoni sammuga ühineda.

Inglismaal, Walesis, Šotimaal ja Põhja-Iirimaal on kõigil Ühendkuningriigi koosseisus eraldi kohtusüsteemid.

Lisaks kohtutele sepistavad Johsoni peatamise plaani ka tema poliitilised vastased.

Leiboristide õigusnõunik Shami Chakrabarti hoiatas BBC raadios, et opositsioonierakond kasutab kõiki vahendeid selle ebademokraatliku sammu takistamiseks, ja lubas ka inimesed tänavatele tuua.

Mitmes linnas on laupäeval kavas meeleavaldused, mõnel pool kutsuvad korraldajad tõkestama tänavaid ja sildu.

Kuue parlamendi opositsioonipartei liidrid ütlesid, et nende arvates on parlamendiliikmete enamus Johnsoni sammu vastu.

"Me nõuame, et peaminister loobuks otsekohe otsusest või laseks parlamendiliikmetel hääletada, kas see tuleb langetada," ütlesid nad.

"Peaminister suleb parlamendi ainsa eesmärgiga takistada parlamendiliikmeid leppeta Brexitit ära hoidmast," lisasid opositsioonierakondade juhid. 

Leiboristide liider Jeremy Corbyn on öelnud, et püüab algatada parlamendis seadusprotsessi, mis takistaks Ühendkuningriigi leppeta lahkumist EL-ist. 

Corbyn kaalub ka Johnsoni umbusaldamist. 

Johnson hoiatas parlamendiliikmeid Brexiti takistamise katsete eest

Briti peaminister Boris Johnson hoiatas reedel parlamendiliikmeid katsete eest takistada riiki 31. oktoobril Euroopa Liidust lahkumast, sest see tegevat poliitikute usaldusväärsusele püsivat kahju.

Johnson rõhutas, et rahvas otsustas 2016. aasta referendumil Euroopa Liidust lahkuda ja seadusandjad on korduvalt lubanud sellest otsusest kinni pidada.

"Kui me peatame Ühendkuningriigi lahkumise 31. oktoobril, kui see on see, mille parlamendiliikmed saavutavad, teeb see kestvat kahju inimeste usule poliitikasse," ütles Johnson Sky Newsile.

"See teeb kestvat ja katastroofilist kahju riigi suurematele parteidele. Sellele poliitilisele põlvkonnale ei andestata lubaduse murdmist."

Opositsioonilised seadusandjad ja mõned Johnsoni enda konservatiivse partei parlamendiliikmed on teatanud soovist võtta vastu seadused, mis hoiaksid ära leppeta Brexiti.

Johnson väidab, et ettevalmistused leppeta lahkumiseks võimaldavad valitsusel Brüsseliga kokkuleppele jõuda.

"Ma kardan, et mida rohkem meie sõbrad ja partnerid hellitavad ajusoppides mõtet, et Brexit on võimalik peatada, et parlament suudab ÜK sees hoida, seda väiksem on võimalus, et nad annavad meile vajaliku leppe," sõnas ta.

Johnson katkestas kolmapäeval parlamendi töö 10. septembrist 14. oktoobrini. Sammus nähakse soovi piirata parlamendiliikmete aega leppeta Brexiti takistamiseks.

Kuninganna Elizabeth II, kes riigipeana peab ministrite nõuannetest juhinduma, kiitis Johnsoni otsuse heaks.

Johnsoni samm vallandas raevu Euroopa Liitu jäämise pooldajate ja leppeta lahkumise vastaste seas. Johnsoni vastased nimetasid seda riigipöördeks.

Otsuse tühistamiseks on algatatud mitu kohtuasja.

Šoti kohtunik Raymond Doherty lükkas aga reedel tagasi rühma Briti parlamendisaadikute taotluse tõkestada ajutiselt Johnsoni otsus peatada viieks nädalaks parlamendi töö.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: