USA diplomaat: Ukraina sõjalise abi küsimus jäi toppama Trumpi Gröönimaa ostmise soovi tõttu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1573139880000 | amCalendar}}
Foto: Ida Guldbaek Arentsen/Reuters/Ritzau Scanpix

USA välis- ja kaitseministeeriumi ametnikud tahtsid taastada riigi sõjalise abi andmise Ukrainale, kuid ametnikud olid liigselt hõivatud Gröönimaa ostmise teemaga, ütles USA kõrgeim diplomaat Ukrainas Bill Taylor oma tunnistuses kongressis.

Bill Taylor rääkis kongressis, et pärast seda, kui Valge Maja peatas juulis sõjalise abi andmise Ukrainale, püüdsid Donald Trumpi tippametnikud seda taastada, kuid ei suutnud presidendiga kohtumist kokku leppida. Selle põhjus peitus osaliselt selles, et presidendi alluvatel oli liiga palju tegemist Trumpi sooviga osta Gröönimaa, vahendas The Guardian.

Taylor rääkis, et ametnikud pidasid pärast Trumpi korraldust kohtumisi, et jõuda sõjalise abi taastamiseni, eriti arvestades konflikti Ukraina idaosas.

Taylori sõnul oli ametkondade vahelistes aruteludes üksmeelne arusaam, et sõjaline abi tuleks taastada ning et välis- ja kaitseminister, samuti CIA direktor ja rahvusliku julgeoleku nõunik peaksid koos kiiresti presidendiga kohtuma ja veenma teda otsust ümber muutma.

Samas ei suudetud enne septembrit ühtki kohtumist kokku leppida. Taylor selgitas, et osaliselt oli see seotud sellega, et ministrid olid sel perioodil välismaal tööreisidel. "Ma arvan, et see oli umbes samal ajal Gröönimaa küsimusega, Gröönimaa ostmise küsimusega, mis võttis NSC-s [rahvusliku julgeoleku nõukogu] palju energiat," lisas Taylor.

20. augustil tühistas Trump reisi Taani, kuna Taani peaministril Mette Frederiksenil ei olnud huvi Gröönimaad müüa. Frederiksen oli nimetanud Trumpi ettepanekut absurdseks. Kaks päeva enne seda oli Trump öelnud, et ta uurib Gröönimaa ostmise ideed aktiivselt, kuid see ei ole tema prioriteet.

"See on strateegiliselt huvitav ja me oleksime huvitatud, kuid peame sellest nendega veidi rääkima," ütles Trump ajakirjanikele. "See ei ole number üks, seda võin ma öelda," lisas president.

Taylori väited viitavad sellele, et Trumpi idee osta Gröönimaa võttis NSC-s märkimisväärseid ressursse, isegi nende teemade arvelt, mida ülejäänud valitsus pidas rahvusliku julgeoleku prioriteetideks.

Taylorit kuulanud esindajatekomitee esimees Adam Schiff märkis, et Trumpi ajutine hõivatus Gröönimaa teemaga on "häiriv aga hoopis muul põhjusel". Taylor nõustus, et see on juba teine teema.

Taylor ütles kongressis kokkuvõtteks, et tema hinnangul seadis president Donald Trump Ukrainale tingimuse, et Kiiev peab sõjalise abi saamiseks uurima tema poliitilisi konkurente.

Taylor: Trumpi advokaat survestas Ukrainat Bideni poega uurima

Tayloris sõnul survestas Trumpi advokaat Rudy Giuliani Ukrainat alustama Joe Bideni poja uurimist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tema 22. oktoobri tunnistuse ärakirja avalikustas esindajatekoda, mis on alustanud ametlikku uurimist Trumpi võimaliku seaduserikkumise suhtes.

Trumpi endine nõunik John Bolton on aga valmis tunnistusi andma, kui föderaalkohus kinnitab tunnistajakutse seaduslikkust, teatas ajaleht Washington Post.

Esindajatekojas algavad avalikud kuulamised järgmisel nädalal.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: