Saudi Araabia naftaväljad said laupäevases droonirünnakus tugevasti kahjustada. USA süüdistab rünnakutes Iraani, kuna viimane toetab droonilöögi andnud Jeemeni huthi mässulisi. Iraan omakorda hoiatas USA-d, et selle baasid ja lennukikandjad on Iraani rakettide laskeulatuses, kui süüdistused jätkuvad. USA välisminister Mike Pompeo süüdistab sellegipoolest Iraani, väites, et pole ühtki tõendit selle kohta, nagu oleksid rünnakud tulnud Jeemenist. Kõige selle tulemusel on Saudi Araabias ligi pool nende toodangust ja kogu maailma toodangust ligikaudu viis protsenti häiritud, ütles ERR-ile olukorda naftaturgudel kommenteerinud majandusekspert Kristjan Lepik.

"Ma arvan, et see näitab tänast maailma geopoliitilist mõningast kasvanud pinget. Kuigi see oli otsene rünnak, siis selliseid ootamatuid sündmusi lähima aasta jooksul mitte ainult naftahinda silmas pidades, vaid finantsturge tervikuna, juhtub veel," sõnas Lepik, lisades, et ka näiteks keskpankade tugev sekkumine finantsturgudele rahatrüki näol ja muud tegurid on toonud kaasa olukorra, kus turud on üsna rabedad.

"Kuigi kasvõi aktsiaturgude hinnad on üsna kõrgel, tuleb olla valmis erinevate finantsturgude osas üsna suurteks ootamatuteks ja liikumisteks järgneva aasta jooksul."

Lepik peab loomulikuks, et teised riigid, näiteks USA, sekkuvad naftatootmise suurendamise nimel, et pakkumine kataks nõudmise. "Nafta puhul selliseid sündmusi, nagu näiteks, et OPEC on piiranud tootmist või muid tegureid, on ikka juhtunud, kuid see pole midagi, mille pärast peaks muretsema hakkama ja võib-olla auto kütusepaaki täis tankima igaks juhuks. Seda kindlasti mitte," ütles Lepik.

Pigem näitab see geopoliitilist närvilisust, on see siis USA-Hiina kaubandussõda või muu taoline, mis on kõik omavahel seoses, ning erinevaid pingekohti maailmas vaatab ta seeläbi küll üsna murelikult. "Kasvõi see praegune rünnak näitab, et kellegi jaoks kuskil on see pinge liiga suur, et võetakse ette selline käitumine."