Rünnak Saudi Araabia naftaväljale ja maailma ühele suuremale naftatöötlemistehasele, mis hõlmab viis protsenti kogu turust, kergitas nafta hinda üle 15 protsendi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

USA presidendi Donald Trumpi antud lubadus võtta kasutusele strateegiline reserv ning Saudi Araabia kinnitus sama teha tõid hinna allapoole tagasi. Ameerika Ühendriikide strateegiline reserv moodustab umbes 700 ja Saudi Araabia oma 200 miljonit barrelit.

"Füüsiliselt, ma usun, et lähikuudel naftast puudust ei tule. Vajadusel laseb neid reserve turule Saudi Araabia või USA. Pigem on küsimus mõttelaadi muutuses, mis toimib nafta hinnale omistatava riskipreemiana," rääkis Joel Kukemelk.

Teadmine, et kõrbes asuvat Abqaiqi keskust on võimalik edukalt rünnata, jääb nafta hinda survestama veel mõneks ajaks.

"Seesama kaheksa- kuni kümneprotsendiline tõus, mida nägime, on väga adekvaatne reaktsioon sellele. Pole loota, et see nüüd kuidagi ära kaoks. Kuidas nafta hind nüüd edasi hakkab liikuma, sõltub sellest, milline saab olema Saudi Araabia ja USA reaktsioon sellele rünnakule. Vastuseta see ei jää," ütles Kukemelk.

Kui tavaliselt käivad nafta ja aktsiate hinnatõus käsikäes, siis esmaspäeval avanesid aktsiaturud languses.

"Kulla hind tõuseb koos nafta hinnaga ja osa aktsiaid, mis on lähedalt seotud kütuse hinnaga, nagu lennundus ja laevandus, kaotavad. Ja muidugi tõusevad naftaaktsiad, kuna nafta hind tõuseb. Aga üldiselt, tööstusega seotud aktsiad langevad, sest nafta hinnatõus teeb tootmise kõigi jaoks kallimaks," selgitas Hongkongi investeerimisfirma GEO Securities juht Francis Lun.

Luni sõnul teeb juhtunu palju tõenäolisemaks globaalse majanduslanguse, sest kui Saudi Araabia ei suuda kaitsta oma naftavälju, võib korduda 1970. aastate naftašokile järgnenud kriis.