M.V. Wooli juhtum ei ole tarbijate ostuharjumusi eriti mõjutanud ({{commentsTotal}})

Foto: Priit Luts/ERR

M.V. Wooli tootmisega seostatud listeeriajuhtumid ei ole tarbijate ostuharjumusi palju mõjutanud. Kalatooteid ostetakse vaid pisut endisest vähem, sooduskampaaniad aitavad ka selle enamjaolt tasa teha.

Enamik jaekette on täheldanud kalatootja M.V. Wooli tootmist puudutavate listeeriabakteri leidude mõningast mõju kalatoodete üldisele müügile. Siiski on Eesti tarbija reaktsioonid jäänud suhteliselt loiuks.

Rimi peab olukorda veel liiga lühiajaliseks, et sellest tõsiseid järeldusi müügile teha. Esialgse info kohaselt mingit olulist muutust ei M.V. Wooli ega ka teiste kalatoodete müügis olnud ei ole.

"Küll aga on kalahind hetkel tunduvalt soodsam kui möödunud aastal. See aga pole kaasa toonud eeldatavat suurenenud müügitõusu," kommenteeris Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats.

Müügiedenduseks kasutab Rimi kampaaniaid. Parasjagu on soodushinnad just mitmetele M.V. Wooli pakendatud kalatoodetele. Ja soodushind paneb eestlased ostma küll.

"Kampaania mõjul on kalatoodete läbimüük kasvanud 14 protsenti," kinnitas Bats. Seega on Rimi puhul võitja just M.V. Wool.

Ka Selver tõdeb, et suurt mõju M.V. Wooli ümber toimuval nende kalatoodete müügile ei ole.

"Kalatoodete müük on väga väikeses languses praegu. Aga see langus on niivõrd pisike, et ta ei ole märkimisväärne. See on mõne protsendipunkti suurune langus ja puudutab kogu kalasegmenti," kommenteeris Selveri pressiesindaja Rivo Veski.

Küll aga kinnitas ta, et peamiselt on müügilangus puudutanud M.V. Wooli toodangut. Varasemast vähem ostetakse just värsket ja toorest kala ehk soolatud või külmsuitutatud kalatooteid.

Teisalt aga on ka Selveris käimas hinnakampaania, mis tavapäraselt aitab tõsta erinevate toodete müüki. See võib olla keskmiselt 20-25 protsenti, tõdes Selveri pressiesindaja Rivo Veski, tõdedes, et mõneprotsendiline miinus on saavutatud kampaania tingimustes. Seega ei ole ka kampaaniahinnad aidanud tavapärast müügiaktiivsust saavutada, vaid selle võrra on käibelangus lihtsalt väiksem olnud.

"See on kahtlemata seotud selle teema kajastamisega," möönis Veski.

Ka Prisma tõdeb, et kalatoodete läbimüük on vähenenud üksnes mõne protsendi võrra.

"Kui me vaatame natuke pikemat perioodi ehk siis aasta algusest, siis me näeme tegelikult, et kliendid on ostnud kala ja kalatooteid täpselt samas mahus, mis eelmisel aastal. Aga kui nüüd vaadata täpsemalt seda viimast mõnda kuud, siis me näeme, et õrn muutus on toimunud ehk septembrikuus mõne protsendi võrra me näeme seda langust võrreldes eelmise ehk siis augustikuuga," kommenteeris Prisma sortimendidirektor Pille Raaliste. "Ilmselgelt kui meedias antud teema tähelepanu on saanud päris palju, siis võib oletada, et see mingil määral ikkagi klientide ostukäitumist mõjutab."

Ühtki tootjat eraldi Prisma välja tuua ei saa.

"Pigem just lahtiselt müüdav kala on õrnalt langenud, samas pakendatud-töödeldud kala müük on endisel tasemel. Aga eraldi tootja lõikes me seda muutust ei täheldagi," ütles Raaliste.

Prisma sooduskampaaniaid ei korralda, seega on kõik müügiperioodid omavahel võrreldavad.

Coopi jaeketi kommunikatsioonijuht Martin Miido ütles, et kalatoodete müük üldiselt kannatada pole saanud, mõningase müügilanguse on läbi teinud üksnes M.V. Wooli toodang.

Müügilt korjamisega ei kiirusta

Praeguseks on ainsana loobunud M.V. Wooli toodangu müümisest Maxima jaekett. Nemad tegid seda ennetavalt ja omal algatusel. Teised on jätkanud ka M.V. Wooli toodete sissevõtmist ja müüki ega kiirusta seda otsust ümber vaatama.

"Oleme jälginud M.V. Wooli teemalisi kajastusi meedias ning suhelnud ka VTA-ga, kes on meile kinnitanud, et kõik tootmisest väljuvad partiid on kontrollitud ning kauplustesse saadetakse ainult kontrolli läbinud ja ohutud tooted. Kui VTA peab vajalikuks toodete müük peatada, siis loomulikult teeme seda viivitamatult," kommenteeris Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido.

"Oleme ka M.V. Wooli juhtumi kohta VTA-lt infot küsinud ning saanud neilt vastuse, et M.V. Wool on nende kõrgendatud järelvalve all. Samuti oleme olnud ise kontaktis tootjaga ning ka neilt täiendavaid analüüside vastuseid saanud. Kõik tulemused on olnud nõuetekohased. VTA on ka ise meile saatnud info, et kui nad tuvastavad tootja nõuetele mittevastavuse, siis nad ei luba tooteid turule ja kutsuvad tooted tagasi. Sellest infost tulenevalt saame eeldada, et müügile jõudnud kaup vastab nõuetele. Oleme siiski juhtumi osas ettevaatlikud ning jätkame ka ise M.V. Wooli jälgimist kõrgendatud tähelepanuga," põhjendas Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats Rimi otsust enne ühe toote tagasikutsumist.

Ka Selver ja Prisma väljendasid sama seisukohta.

"Me saame seda kaaluda siis, kui meil on olemas tõendid, et meie kauplustes pakutav kaup on tarbijatele ohtlik," kommenteeris Selveri pressiesindaja Rivo Veski.

M.V. Wooli toodete müügilt kõrvaldamise eelduseks on fakt, et Selverisse on jõudnud kaup, mis ei vasta müügitingimustele, täpsustas Veski.

"Hetkel ei ole tegemist ohtlike toodetega, mis kaubanduses saada on, nii et selle info põhjal me toodete müüki ikkagi jätkame," kommenteeris ka Pille Raaliste Prisma kohta, enne kui VTA tagasikutsumise info tuli.

Nimelt teatas VTA neljapäeva lõunal, et müügilt tuleb korjata M.V. Wooli 200-grammised graaviforelli pakendid. Neid müüvad nii Rimi kui Prisma.

Teised kalatootjad: peame palju selgitustööd tegema

M.V. Wooli tuules on saanud tugevalt pihta ka suurem kalatöötleja Peetri Lõheäri, mis peab müügilette Nõmme ja Balti jaama turul, samuti müüvad nad oma toodangut Stockmannile ja restoranidesse.

Ettevõtte juhatuse liige Maria Malva ütles ERR-ile, et kõige raskem nädal oli see, kui "Pealtnägija" ja Eesti Ekspress korraga esimese M.V. Wooli puudutava uudisega välja tulid.

"Sel nädalal kukkus müük 50 protsenti ja isegi rohkem, oli täielik nullseis," tõdes Malva.

Ta kinnitab, et ehkki müük endises mahus taastunud polegi, on seis nüüdseks parem ja käibe langus on peatunud umbes 20-25 protsendi kandis.

"Eks tarbijad on segaduses, nad ei oska seisukohta võtta. See on suuresti ka meedia poolt üles paisutatud paanika, ei ole selgitatud asja: on jutt, et on tapjabakter ja et see peitub kalas - see on see, mis läbi jookseb," on Malva kriitiline. "Tarbijal on valik, kas ta võtab kana või kala või liha ja praegu on kala kõige viimane valik kahjuks."

Uudised mõjuvad eeskätt just eratarbijale, restoranid jätkavad toodangu tellimist endises mahus.

Malva kinnitab, et käivete vähenemine puudutab ka teisi kalatöötlejaid, kuid kõige hullema paugu on M.V. Wooli tootmise kõrval saanud Eesti kalatöötlejad tervikuna välisriikide silmis.

Teised väiksemad kodumaised kalatöötlejad Pepekala OÜ ja Kalaarsenal OÜ tõdevad, et neile M.V. Wooli uudised otseselt käibelangust kaasa pole toonud, küll aga on kliendid varasemast ettevaatlikumad ja esitavad palju küsimusi listeeriabakteri olemuse, leviku ja kalatoodete ohutuse kohta. Kui kliendid maha suudetakse rahustada, julgevad nad ka osta, kinnitavad kalamüüjad.

"Kliendid väga huvitatud sellest mis toimub ja on hirmul natukene. Põhimõtteliselt tuleb neile teha selgitustööd, et asi ei ole ikkagi nii katastroofiline kui meediapildist paistab," kommenteeris Põhja-Tallinnas asuvas Arsenali keskuses väikest kalatoodete poodi pidava Kalaarsenal OÜ juhatuse liige Indrek Hirmo ERR-ile.

Küll aga on eelistus läinud värske kala pealt kuumsuitsutoodetele.

"Suitsukala on hetkel ikkagi eelistatum, aga inimesed, kes on teadvustanud ja end asjadega kurssi viinud, ei karda ka värsket kala süüa, nii soolakala näol kui siis ka muud valget - siiga, vimba, ahvenat, kõike, mida annab soolata," ütles Hirmo.

M.V. Wooli uudiste tuules on ka Kalaarsenal lasknud oma toodangut VTA laboris varasemast sagedamini kontrollida, ja seda omal algatusel.

"Just eelmine nädal tegime kontrolli, selle nädala lõpus viime kala kontrolli. Ehk ikkagi päris tihedalt," kinnitas Hirmo.

Lisaks eraklientidele varustab kalamüüja ka mitmeid restorane.

Hirmo lisas, et M.V. Wooli juhtumist enam pani inimesi muretsema mõni aeg tagasi Delfi keskkonnas levitatud dokumentaalfilm kalatootmisest Norras, mis aga kubises valedest, näiteks nagu söödetaks kaladele antibiootikume.

Enamik Eestis müüdavast ja töödeldavast kalast on pärit Norrast kui maailma suurimast lõhekasvatusmaast. Hirmo kinnitab, et kalakasvatus on Norras väga reguleeritud. Ka Kalaarsenali toodang tuleb Norra lõhekasvatusest ja ettevõte on käinud sellega oma silmaga tutvumas.

"Antibiootikumid on Norras keelatud üldse. Kõik on ikkagi turvaline, kontrollitud, väga värske ja väga hea," ütles Hirmo. 

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: