M.V. Wool asub kalakasvanduste listeeriabakteri tüvesid kindlaks tegema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti suurim kalatootja M.V. Wool väidab, et surmajuhtumitega lõppenud listerioosipuhang ei ole nende tehasega tõendatult seotud ning jääb selle juurde, et konkreetse tüvega listeeriabakter peab olema nendeni jõudnud mõnest kalakasvandusest. Samas hakkab ettevõte alles nüüd kaardistama, millise tüvega listeeriabakterid kasvandustest nendeni jõuavad.

M. V. Wool kutsus "Pealtnägija" ja Eesti Ekspressi kajastuste peale kokku pressikonverentsi. Et piltlikustada M.V. Wooli kalatööstuse toodangu ohutust, haaras ettevõtte juriidiline esindaja Allar Jõks plastkahvli ja haukas kaamerate ees isukalt punast kala.

"Aktsiaselts M.V. Wool ei mürgita kedagi," teataski Mati Vetevool pressikonverentsi esimese lausena, lisades, et tehasest ei lähe välja ükski partii, mille listeerianäitajad ületavad piirnormi.

Vetevool rääkis, et tänavu juulis-augustis on veterinaar- ja toiduamet (VTA) teinud nende toodangule kolmel korral tagasikutsumise. Ettevõte aga paneb pahaks, et VTA ei määra listeeriabakterite arvu ehk ei tuvasta, kas toode on ohtlik, vaid lihtsalt määrab, kas baktereid toodangus leidub või mitte. Põhjuseks asjaolu, et haigusjuhtumite tulemusel on VTA kehtestanud ettevõtte toodangule listeeria nulltolerantsi. Seetõttu on M.V. Wool kaevanud VTA kohtusse.

"Me oleme Eesti enim kontrollitud toiduainetööstus Eestis, VTA reidid on olnud iganädalased. Kuna VTA on meid põlvili surunud, siis võitleme praegu oma eluõiguse eest," ütles pereettevõtte teine juhatuse liige, Mati poeg Meelis Vetevool, kes maalis oma sõnavõtuga pildi jõhkrast institutsionaalsest tagakiusamisest.

Samas, kui ettevõtte juhilt Mati Vetevoolult küsiti, kas see on siis välistatud, et surmajuhtumitega lõppenud listeeriabakterisse nakatumised nende tehase toodangust alguse said, vastas ta ikkagi: "Et listeeriabakteri ST1247 tüve on leitud nii surnud inimestelt kui ka meie tehasest, siis midagi välistada ei ole."

Meelis Vetevool ütles veendunult, et listeeriabakter peab olema tehasesse jõudnud mõnest nendest kümnetest kalakasvandustest, kelle toodangut nad töötlevad, mistõttu on see bakter ilmselt kümnetes tehastes üle Euroopa: "M.V. Wool ei ole bakteri algallikas, vaid bakter tuleb sisse. Seda bakterit leiti juba Taanist 2013. aastal. Ka VTA kinnitab, et bakter on tulnud sisse toorkalaga, aga nad ei tea, kas on sisse tulnud kuus kuud või aasta või kaks aastat tagasi."  

Listeeriabakteri on ettevõte tuvastanud proovide abil nii Soome kui ka Norra kalakasvandustest ostetud partiidelt. Samas aga ei ole bakterileiud sekveneeritud ehk nende tüvi, mida veterinaar- ja toiduamet (VTA) võrdleb inimese DNA-ga, ei ole kindlaks tehtud, teada on üksnes, et tegemist on listeeriabakteriga.

Siiani on M.V. Wool jõudnud sekveneerida üksnes ühe Norra kalakasvanduse listeeriabakteri, mis aga ei vastanud nende tehasest leitud bakteri tüvele. See detektiivitöö võtab aega, üht proovi tehakse umbes kaks kuud.

"Nüüd me hakkame tegelema sellega, seni on see ainult ühel toorainel tehtud. See, et see listeeriabakter pesitseb meil, on teiste oletus," ütles Meelis Vetevool.

VTA: haigestumised on tõestatult seotud M.V. Wooli tehase toodanguga

VTA jääb aga enda juurde, et tuvastatud haigestumised on kindlalt seotud M.V. Wooli tehase toodanguga.

"Täna on sekveneerimise tulemusel - mis tähendab piltlikult DNA proovi - omavahel ära seotud haigestumised ja ettevõttest võetud proov ehk siis see listeeriatüvi on mõlematel juhtudel sama," kommenteeris VTA pressiesindaja Elen Kurvits ERR-ile. "Millesse need inimesed surid - see ei ole kindel, et selle põhipõhjustaja oli listeeria, küll aga on omavahel ära seotud tüvi. Antud juhul oleme me sekveneerimise tulemusel saanud kätte, et haigestumised ja ettevõtte pindadel ja toodangus on esinenud sedasama tüve, kuid sissetulevas kalas ehk siis tooraine, mida ettevõte kasutab, seda tüve tuvastatud ei ole."

Sekveneerimine on VTA selgitusel pikk protsess, kus võetakse erinevatest kohtadest leitud listeeriabakterid ja võrreldakse neid omavahel. "Loomulikult, kuniks ei ole tuvastatud vastupidist, võib oletada või mitte oletada, aga antud juhul selle sekveneerimise tulemusena on see tüvi ja see ettevõte ja need haigusjuhtumid omavahel seotud."

Seega on M.V. Wooli huvides ära tõestada, et samasugust listeeriabakteri tüve leidub ka mõnes kalakasvanduses. Seni jäävad nad aga VTA nõuetele vastavalt iganädalaselt oma toodetest listeeriaproove võtma.

 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: