Kuigi nii kalatootja M.V. Wool kui ka maaeluminister Mart Järvik on väitnud, et ühegi väidetava listerioosiohvri surm ei ole tõendatult kalatehasest leitud ST1247 bakteritüvi, siis "Pealtnägija" toimetusega võttis ühendust ema, kes kaotas oma vastsündinu listerioosile, mille haigustekitaja oli just ST1247 bakteritüvi. Ka vaid tund aega elada jõudnud vastsündinu ema jäi ise ellu üle noatera.

Sellega on Eesti listeeriaohvrite arv tõusnud kolmeni.

2014. aastal, pärast mitu aastat kestnud ootamist, et rasestumine õnnestuks, ootas Kreeta viimaks kaksikuid tütreid. Paraku esimese lapse areng peatus emaüsas ja ta tuli eutaneerida läbi kõhu, sest iseseisvalt poleks ta ellu saanud jääda ning muidu sattunuks ohtu ka teine laps.

Teise lapse areng hoogustus pärast seda, kuniks kuuendal raseduskuul, 2014. aasta juulis tekkis Kreetal kõrge palavik ja külmavärinad. Loote liigutusi ta enam ei tundnud. Haiglas selgus, et tegemist on raske listeeriajuhtumiga ning ohus on nii lapse kui ka ema elu. Lähedastel soovitati olla valmis halvimaks.

"Martinile öeldi, et me mõlemad sureme ära. Nagu mina ja laps," meenutab Kreeta tema abikaasale öeldut.

"Uuringute alusel sai seal diagnoositud raske sepsis ja alustati koheselt antibakteriaalset ravi, aga palavik püsis, looteseisund oli ähvardav," meenutas Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) nakkushaiguste arst Aino Rõõm.

Arstid otsustasid kuuendal raseduskuul sepsise ehk veremürgituse all kannatavale Kreetale teha erakorralise keisrilõike. Kui tütar Marta 23. juulil 2014 kell 13.23 emaüsast kätte saadi, olid elumärgid olemas.

"Ma ei mäleta, et ta oleks nutnud või midagi. Teda ei näidatud ka mulle," ütles ema.

Vaid tund aega hiljem teatati emale aga vastsündinu surmast.

"Ma ütlesin, et ma tahan ka surra. Aga rohkem eriti midagi," meenutas Kreeta.

Lapse surma järel haiglas viibides sai ta teada, et selle põhjustas listeeria.

"Kreeta lapse surma põhjustas ema nakkumine listerioosi bakteriga ja ema haigestumine listerioosi, kust ema vereringe kaudu sai sama haiguse ka vastsündinu," kinnitas doktor Rõõm. "Pärast lapse surma uuriti lapse lahangul neid kahjustunud organeid, ja kõigis nendes organite väljakülvis oli samuti listeeriabakter nagu emalgi."

Seega kinnitab Aino Rõõm, et vastsündinu surma põhjustas bakteritüvi ST1247, nagu on kinnitanud ka laborianalüüsid. Seega on olemas dokumentaalne tõend selle kohta, milles nii tehase esindajad kui ka maaeluminister seni on kahelnud – vaid tund aega elanud Marta surma põhjustas just bakteritüvi ST1247. 

Kui terviseametil avanes võimalus, saadeti vastsündinu listeeriaproov välismaa laborisse, kuid seda tehti alles siis, kui listeeriaohvreid oli eri riikides kogunenud juba palju ehk alles 2019. aasta alguses. Alles siis pandi pilt kokku, et tegemist on tavalisest palju ohtlikuma muteerunud tüvega, mis sai nimeks ST1247, mida seni on leitud ainult M.V. Wooli kalatehases.

Nii veterinaar- ja tervishoiuamet (VTA) kui ka neid teenindav labor jäävad DNA-analüüsile tuginedes endale kindlaks, et see bakteritüvi pärineb just M. V. Wooli tehasest. Samale järeldusele on nüüdseks jõudnud ka terviseamet, kuigi neli nädalat tagasi "Pealtnägijas" eetrisse jõudnud loos ei tahtnud nad kellegi suunas näpuga näidata.

"Kuna ST1247 on leitud nii toiduainetest kui ka tehases ja patsientidelt, siis see otsene seos on ka olemas. Sekveneerimine (bakteritüve määramine - toim) ongi selleks, et välja tuua need seosed," kommenteeris terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal Jelena Tomasova. Küsimusele, kas see konkreetne tüvi on seotud M.V. Wooli tehasega, vastas ta: "On küll, jah."

Kuidas listeeriabakter looteni jõudis, võib ainult oletada, sest haiguse peiteaeg on kuni 70 päeva. Ehkki Kreeta ise ei mäleta, ei julge ta välistada, et sõi raseduse ajal toorest kala ja bakter jõudis lapseni läbi platsenta.

"Kuna oli suveaeg, siis me käisime väljas palju, sõime paljudes kohtades. Mul põhimõtteliselt ei ole aimu, kust see võis tulla, kus toidu sees võis olla," ütles Kreeta.

Lapse surma järel langes Kreeta tõsisesse depressiooni, mistõttu tal jäi ülikool pooleli ja ta ei suutnud ka tööl käia. Kulus viis aastat, enne kui ta uuesti emaks sai. Nüüd kasvab peres 10-kuune terve tütar.

Perekond on püüdnud viis aastat oma saatusega leppida, arvates, et tegemist oli lihtsalt õnnetu juhusega. Nüüd aga on nad otsustanud M.V. Wooli vastu kohtusse minna. Samuti otsib perekond saatusekaaslasi, et seda ühiselt teha. Listerioosi põdenud või nende pereliikmed saavad haigustekitaja tüve teada saada, kui pöörduvad päringuga terviseametisse.

Nii M.V. Wooli juhid kui ka nende advokaat Allar Jõks keeldusid "Pealtnägija" kaamera ette tulemisest ja saatsid kirjaliku vastuse, kus teatasid, et peavad kahetsusväärseks, et Eestis ja välisriikides on esinenud listeeriasse haigestumisi ning surmajuhtumeid, kuid on endiselt seisukohal, et ühtegi neist ei saa seostada M.V. Wooliga.

Esimene kinnitatud seos M.V. Wooli tehase ja listeeriatüve vahel pärineb juunist 2018, mis viitab tehase arvates asjaolule, et tüvi tuli tehasesse eelmise aasta esimesel poolel ja pole välistatud, et kõnealust tüve võib olla ka mujal. M.V. Wool jättis oma vastuses mainimata, et varasematele bakterileidudele ei tehtud geenianalüüse, aga listeeriat on nende tehasest leitud ka varem.

M.V. Wool on viimastel nädalatel korjanud positiivse proovi tõttu poelettidelt kokku osad oma tooted, samuti viinud tehases läbi kahepäevase täieliku desinfitseerimise. Samuti lühendavad nad osade oma toodete säilivustähtaega 30 päevalt 24-le.

Ka minister Mart Järvik (EKRE) keeldus kommentaaridest.