Juulis 2014 haigestus Eestis vastsündinu listerioosi, mille oli tõenäoliselt saanud oma emalt. Agressiivne listeeriabakteri tüvi sai hilisemates uuringutes nimeks ST1247. Siis veel ei teatud, et see on esimene ohver pikas jadas, selgub tänasest "Pealtnägijast".

74-aastast Mati Vetevoolu võib pidada Eesti kalatööstuse pioneeriks. 80ndate lõpus ämma retsepti järgi koduköögis marineeritud angerjast alguse saanud perefirma kasvas 2010. aastaks moodsa tootmishoonega rahvusvaheliseks äriks. Firma M.V. Wool, mis väärindab erinevatest riikidest kokku ostetud kala, ekspordib sisuliselt kõigisse Euroopa nurkadesse ja tehase asutaja sai Eesti ettevõtluse edendamise eest presidendilt teenetemärgi. Aastaks 2017 jõudis töötajate arv kahes tootmistsehhis 150-ni, käive 23 miljoni ja kasum 480 000 euroni. Vetevool saab aasta ettevõtja galal elutööpreemia.

Samal ajal kui kalafirma kuulsus ja kasum kasvasid, lahvatas Euroopas ootamatu haiguspuhang, mida esialgu ei osatud Eestiga kuidagi seostada. Lugu hargnes lahti aastatel 2016-2017 Taanis, kus mitmel listerioosi haigestunul leitakse seninägematu tüvega bakter.

Raske nakkushaigus, mida põhjustab bakter listeria monocytogenes, on eriti ohtlik rasedatele, vastsündinutele, vanuritele ja teistele nõrga tervisega inimestele. Kui täismees saab harilikust listeeriabakterist üldjuhul vaid kõhulahtisuse, siis nüüd avastatud listerioosi tüvi on ülinakkav ja agressiivne. Konkreetne bakteritüvi nimetatakse ST1247.

Esialgu ei saanud taanlased aru, kust bakter pärit on, aga tänu geenianalüüsidele teati konkreetse haigustekitaja DNA-d. Samal ajal tuli juhtumeid aga aina juurde. Kolme aastaga murdis konkreetne bakteritüvi üheksa taanlast, neist kaks suri. Kõik patsiendid olid üle 50-aastased ja põdesid mõnd muud haigust ehk kuulusid riskirühma.

Oluline on märkida, et listeeriat võib esineda paljudes toitudes – näiteks pastöriseerimata piimas või toores lihas – ja väikeses koguses ning tavapärase tüve puhul pole see üldjuhul ohtlik. Mõistatus hakkas hargnema, kui mõned nakatunud suutsid meenutada, et sõid toorest punast kala.

Järgmine pusletükk tuli suvel 2018, kui Prantsusmaa toiduametnikud avastasid Eestist Wooli tehasest pärit külmsuitsuforellist listeeriabakteri, mis ületas piirnormi lausa neli korda. Seejuures oli tegemist sama agressiivse tüvega, mida kohati Taanis. Prantslased kutsusid saastunud kala poodidest tagasi ja edastasid info Taani kolleegidele.

Taanlased võtsid seepeale oma poelettidel müüdavast Wooli kaubast proovid ja viiest proovist neli osutusid positiivseks, rääkimata sellest, et kahes proovis oli listeeriat lausa enam kui neli korda üle piirnormi.

M.V. Wooli juhataja Mati Vetevool eitab kategooriliselt taanlaste süüdistusi. "Ei ole. Vale! Seal on temperatuurirežiimi rikkumine, nende poolt. Meie VTA juhtis ka taanlaste tähelepanu, et vaadake, temperatuurirežiimi on rikutud, meie VTA ei teinud selle puhul isegi meile ettekirjutust."

Eesti kalatehas on kahtluste tekkimise algusest advokaatide abil vaidlustatud sisuliselt kõik, alates proovide võtmise kvaliteedist, kehtestatud karmimatest reeglitest kuni analüüsimeetodi pädevuseni.

Tõestamaks, et neil pole midagi varjata, kutsus Vetevool "Pealtnägija" tehasesse, mis silmaga vaadates tundub plekitu. Nii isa kui poeg Vetevool kinnitasid uhkusega, et nende kala on maailma parim, sest selles pole lisaaineid.

Ometi olid taanlaste täiendava kontrolli tulemused tänavu kevadel veel hullemad: 13-st Eesti kalatoodete partiist lausa 12 sisaldab listeeriat. Geenianalüüsid kinnitasid juba tuttavat agressiivset tüve ST1247. Tänavu märtsis kuulutaski Taani veterinaaramet Wooli tooted ohtlikuks ja käskis viivitamatult müügilt eemaldada. Uudis Eesti kalatööstuse lipulaeva ootamatust vahelejäämisest levis kiiresti kodumaale.

Eestis hakkab aga edasi juhtuma midagi müstilist. Ühelt poolt täheldas terviseamet, et samal perioodil oli ka meil seletamatu listerioosipuhang. 2018 registreeriti 28 haigusjuhtu, millest seitse lõppesid surmaga. Võrdluseks: aasta varem oli Eestis vaid neli haigusjuhtu ja ainult üks surm.

Ehkki nakkuspuhang oli märkimisväärne ja välismaalt saadeti meile hulgaliselt tõendeid, et Eestist on alguse saanud eriti karm listeeria mutatsioon, asus terviseamet algul sisuliselt firma kaitsele ja keeldus neile näpuga näitamast.

"Nendel inimestel, kes kahjuks sellest maailmast lahkusid, meie ei saanud tuvastust, et need on konkreetse tootja poolt toodetud kala. Ega me ei saanudki kõikide kohta teada, kas nende haigestumine üldse või surm oli põhjustatud kalaga," ütles Irina Dontšenko, terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik.

Tehas alustas kuluaarides võitlust, palkas end esindama tuntud vandeadvokaadi Allar Jõksi ja lühikese ajaga ilmus mitu artiklit, mille sõnum oli, et Vetevool on ise kaubandussõjaohver. Meediatarbijale jäi mulje, et Wooli kalal pole häda midagi ja mais külastas tehast isegi president Kersti Kaljulaid.

Samal ajal veterinaar- ja toiduamet siiski tegutses. Alustati kontrollreididega Harku lähedal asuvasse tehasesse. Dokumentidest selgus, et ohtlikku bakterit leiti nii viilutusmasina transportöörlindilt, ühelt pestud kastilt kui ka otse liinilt võetud külmsuitsu forellist. Veterinaaramet kehtestas erireeglid, kus Wool pidi kontrollima iga väljuvat kalapartiid eraldi.

"Kui meile kehtestati rangem kriteerium, märtsikuu seest, on meil kohustus igast partiist võtta enne proovid, kui kaup läheb turule. Kuna meie tööstus on niivõrd puhas, siis me oleme kõikides proovides selle kuue kuu jooksul võtnud ja turule läheb ainult siis, kui see kaup on null listeeriaga. Ja ta läheb ka praegu kogu aeg null listeeriaga. Ei ole võimalik, et meie mürgitame kedagi. See on absoluutselt alatu laim," teatas Vetevool.

Asja uuriti ka Euroopa tasemel. Juunis avalikustasid Euroopa Toiduohutusamet ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ühise uuringu, mille keskmes seesama Wooli tehasest leitud bakter. Raporti andmetel oli pahalane jõudnud kuude riiki ehk lisaks veel Rootsi, Soome ja Itaaliasse. Just see raport nimetas esmaseks ohtliku bakteri avastamisjuhtumiks 2014. aastal Eestis nakatunud vastsündinut. Võib oletada, et beebi sai pisiku ilmselt oma emalt. Terviseamet ei tea, kas see laps jäi ellu või mis temast sai.

"Antud bakter on siis suutnud nakatada terve hunniku inimesi ja tekitada raskeid sümptomeid ja mõnel juhul ka surmasid. Et ütleme, selline tavapärane keskkonnas olev tüvi ilmselt seda ei teekski. Et need tüvesid ikkagi on vähe, mis nakatavad inimesi ja suudavad selliseid epideemiaid tekitada," ütles veterinaar- ja toidulaboratooriumi molekulaaranalüüsi osakonna juhataja Taavi Riit.

Kust aga üldse selline vastik bakter tekkis? "Ilmselgelt on sinna ettevõttesse mingil hetkel sattunud üsna süütu listeria monocytogenes, see võis olla kolm, neli aastat tagasi, võis olla ka varem. Aga seal on võimalik, et ebapiisavate meetmete tulemusena on see mutatsioon toimunud ja on ka välja kujunenud nn persistortüvi ehk siis tüvi, mis on ainult selle konkreetsele kohale omane," ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Mati Vetevool vastab aga selle peale: "Sööge julgelt M.V. Wooli kala. Mitte ühtegi haigust sellest ei teki." Küsimusele, miks sel juhul kõik erinevad Euroopa ametid, Taani, Prantsusmaa jne, siis ütlevad, et M.V. Wooli tehasest saab alguse väga ohtliku tüvega listeeria vorm? "Nad ei ütle meilt, nad ütlevad seda, et meie tehasest on avastatud sama tüvega bakter."

"Meil ei ole küll praegu ühtegi põhjust kahelda selles, et just antud tootja toodang on põhjustanud selle puhangu," sõnasveterinaar- ja toidulaboratooriumi molekulaaranalüüsi osakonna juhataja Taavi Riit.

Ehkki Vetevool vaidleb kategooriliselt vastu, siis VTA tellis hiljuti sarnaselt taanlastele senistest palju kallimad ja täpsemad geneetilised analüüsid, mis näitasid, et kurikuulus tüvi ST1247 pärineb just Wooli tehasest. Asjatundja sõnul on see kujundlikult nagu sõrmejälg sündmuskohal.

2019. aastal teadaolevalt Eestis uusi juhtumeid ei ole olnud. Üks põhjus, miks bakter kontrolli alt väljuda võis, on just Wooli tootmisprotsess, mis paneb rõhku võimalikult vähestele säilitus- ja muudele e-ainetele.

"Mina absoluutselt ei ole sellega nõus, et teie ütlete, et see bakter on meie bakter. Ta tuleb kalakasvatusest sisse, ta ei ole arenenud meil, ka kalakasvatusest sissetulev tüvi võib jääda meile, igal öösel on meil kalatehase täielik pesu, ja me hävitame absoluutselt kõik bakterid oma deso käigus," jääb Vetevool endale kindlaks.

Olev Kalda VTA-st viitab omakorda uuringutele, mis näitavad, et see konkreetne tüvi esineb ainult selle ettevõttest väljastatud toodangust. "Seda esineb selle ettevõtte keskkonnas ehk siis teda on leitud tootmisruumidest, tootmisvahenditelt, aga teda - nagu korra mainisin - ei ole sellesse ettevõttesse sisse tulnud, sellisel kujul, ehk seda konkreetse DNA-ga tüve... Konkreetsest listeeriatüvest ei saa me sisse toodud toorme puhul rääkida."

Vetevool end nakatumistes vastutavana ei näe. Tema hinnangul tuleb kõigepealt läbi uurida kõik Eesti, Soome ja Norra kalakasvastused. "Eesti kalatööstused, missugused tüved neil on? Uuritud on praegu võib-olla kolm protsenti. 97 on. Ja ma olen täiesti kindel, kui need läbi uuritakse, siis leitakse sama tüvega bakterid veel teistest kalatoodetest ja veel teiste firmade kalatoodetest. Ja ma olen täiesti kindel, et viga on seal. Meil ei ole viga," jääb Vetevool endale kindlaks.

Ainuüksi Taani skandaali puhkemisest alates on VTA teinud Woolile kümneid ettekirjutusi, muu hulgas avastati listeeriaga nakatunud tooteid suurtes kaubakettides Lasnamäel, Haaberstis ja Kristiines, VTA käskis tooteid lettidelt tagasi kutsuda ja tagatipuks tegi sunniraha hoiatuse. Firma omakorda kaebas VTA kohtusse, öeldes, et ametnikud võtsid kauplustes proove valesti.

Wooli advokaat Allar Jõks tõi "Pealtnägijaga" rääkides ohtralt argumente, miks vastaspoole järeldused on väärad, kuni selleni välja, et isegi kui surnutel oli kurikuulus bakter, siis pole kindel, et bakter põhjustas surma. Ta tõi võrdluseks, et kui keegi saab "Pealtnägija" vaatamise ajal infarkti, siis ei saa ju öelda, et saade on süüdi.

Vetevool nendib, et majanduslik kahju ettevõttele selle juhtumi põhjal on kolossaalne, ent numbreid kokku ta löönud ei ole.

Mis on loo kokkuvõte? "Pealtnägija" ei väida, et see bakter tappis need inimesed, aga on fakt, et sama bakteritüvi leiti surnud inimestelt. Teisalt VTA küll ütleb, et hull bakter on tehases, aga hetkel nad usuvad, et kontroll on nii tõhus, et see ei jõua ühegi tootega tarbijateni. Seetõttu tehas töötab edasi.