Briti seadusandjad lükkasid pühapäevasel hääletusel edasi otsuse Johnsoni Brexiti-leppe üle, põhjendades seda vajadusega lepingu sisuga enne 31. oktoobri tähtaega põhjalikumalt tutvuda. 

Parlamendi alamkoda toetas häältega 322-306 parandusettepanekut, mis sisuliselt sunnib valitsust taotlema ajapikendust järgmise aasta jaanuarini, kuni Brüsseliga kokku lepitud väljaastumislepingu jõustamiseks vajalikud õigusaktid on heaks kiidetud.

Johnson oli seetõttu sunnitud saatma Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile kirja taotlusega Suurbritannia EL-ist lahkumine 31. oktoobrilt edasi lükata.

Johnson, kes keeldus Tuskile saadetud kirja allkirjastamast ja väidab, et Brexiti mis tahes kujul edasilükkamist ei lähe vaja, plaanib panna Brexiti leppe esmaspäeval parlamendis hääletusele.

Briti peaminister saatis Tuskile ka teise, sedapuhku allkirjastatud kirja, milles kinnitas, et Brexiti edasilükkamine ei ole tema soov, ja hoiatas, et järjekordne edasilükkamine kahjustaks Ühendkuningriigi ja selle EL-i partnerite huve. 

Briti valitsuses Brexiti planeerimise eest vastutav minister Michael Gove ütles pühapäeval meediale, et riik lahkub igal juhul 31. oktoobril EL-ist. 

"Jah, me kavatseme 31. oktoobril lahkuda. Meil on selleks olemas vahendid ja võime," lausus minister telekanalile Sky News. 

Briti valitsus toob algaval nädalal parlamenti lahkumisleppe elluviimiseks vajalikud seaduseelnõud, millest esimene pannakse hääletusele ilmselt teisipäeval. 

Eraldiseisvalt taotleb valitsus esmaspäeval alamkojas hääletust neljapäeval saavutatud Brexiti-leppe üle, mida peetakse Johnsoni suureks isiklikuks võiduks. 

"Kui me seadused vastu võtame, ei tule mingit edasilükkamist. 31. oktoober on silmapiiril," ütles Gove. 

Tema sõnul on ohtlik eeldada, et ülejäänud 27 EL-i liikmesriigi liidrid nõustuvad Brexitit juba kolmandat korda edasi lükkama. 

Briti välisminister Dominic Raab ütles BBC-le, et saab oma vestluste põhjal teistes EL-i pealinnades kinnitada, et neil on Brexitist kõrini ja sama on võimalik öelda ka Suurbritannia kohta. 

Ta avaldas kindlust, et Suurbritannia lahkub ühendusest 31. oktoobril. 

Suurim opositsioonierakond Tööpartei on uue Brexiti-leppe maha laitnud. Pühapäeval andis leiboristide kõneisik Brexiti küsimuses Keir Starmer mõista, et leiboristid võivad lepet toetada juhul, kui sellesse viiakse sisse mitu muudatust. 

Neist tähtsaim on nõue korraldada referendum, kus rahvas saaks hääletada Johnsoni sõlmitud Brexiti-leppe ja EL-i jäämise vahel.

"Me püüame saavutada seda, et see lepe, või mis tahes teine lepe, pannakse referendumile jäämise valikuvõimaluse vastu," ütles Starmer BBC-le. 

Tema sõnul uurib Tööpartei võimalusi, kuidas seda taktikaliselt saavutada. 

EL-i 27 riiki otsustasid Brexiti-leppe ratifitseerimisega edasi minna

Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud kohtusid pühapäeval Brüsselis, et arutada viimaseid Brexitiga seotud arenguid Briti parlamendis ja minna edasi paari päeva eest sõlmitud uue lahkumisleppe ratifitseerimisega. 

Suursaadikud kogunesid kohtumisele pärast seda, kui Briti parlament lükkas laupäeval Brexiti leppe üle hääletamise edasi ning peaminister Boris Johnson oli seetõttu sunnitud saatma Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile kirja taotlusega Suurbritannia EL-ist lahkumine 31. oktoobrilt edasi lükata. 

"EL hoiab kõik valikuvariandid laual ja on seetõttu algatanud ratifitseerimisprotsessi, et saaksime selle protsessi esmaspäeval Euroopa Parlamendile üle anda," ütles EL-i diplomaat anonüümsuse tingimusel AFP-le. 

Ta lisas, et EL tegutseb sedasi ilmselt selguse saabumiseni Suurbritannias. 

Austria alalise esindaja asetäitja EL-i juures Gregor Schusterschitz kurtis sotsiaalmeedias selle üle, et Brexit nurjas tema plaanid pühapäeva hommikuks, ja riputas üles kohtumisest tehtud foto. 

"Mis oleks parem viis alustada pühapäeva hommikut kui kohtumisega Brexiti teemal...ja seda selles ebakindluses, mille on taas kord tekitanud alamkoda," kirjutas Austria diplomaat Twitteris. 

EL-i pealäbirääkija Brexiti-kõnelustel Michel Barnier ütles pühapäeval pärast suursaadikute kõnelusi ajakirjanikele, et see oli lühike ja tavapärane kohtumine järgmiste sammude astumiseks lahkumisleppe EL-i poolses ratifitseerimisprotsessis. 

Diplomaadid ütlesid AFP-le, et kohtumine kestis vaid 15 minutit ja see keskendus ainult leppe ratifitseerimisele. Üks osalenu märkis samas, et suursaadikud võtsid Johnsoni kirja teadmiseks. 

Barnier ütles vastuseks küsimusele, kas EL-i liidrid annavad Suurbritanniale ajapikendust, et eesistuja Tusk peab selle üle lähipäevadel liidritega konsultatsioone. 

Reinsalu loodab selgust, Paet ei välista midagi

Välisminister Urmas Reinsalu loodab, et järgmise nädala jooksul suudetakse Brexiti leppe ellu viimiseks vajalikud eelnõud heaks kiita ning saabub selgus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui seda ei juhtu, siis on üks kahest - kas 28 liikmesriiki leiavad pikendamise. Selleks võib olla nädalaid see pikendamine või maksimaalselt 31. jaanuarini. Või kolmas variant, et praktiliselt vaadates on tulemusena kõige kehvem variant ehk leppeta Brexit. Aga ma usun, et kui Euroopa Liit jääb endale kindlaks ja ei paneks seda pikendamist lauale, siis see survestaks ka alamkoda see leping heaks kiita vastavalt nende rakendamisseadustega, mis nad õigeks peavad," selgitas Reinsalu.

Euroopa Parlmendi liige Urmas Paet ei välista ka uut referendumit.

"Kuna tänases Briti parlamendi koosseisus ei ole selget enamust ühegi variandi toetuseks, siis jah, ei saa välistada täna mitte midagi. Ei seda, et Brexit 31. oktoober toimub. Lähevad ära koos kokkuleppega, lähevad ära ilma kokkuleppeta. Või ikkagi tuleb pikendus ja siis avanevad hoopis uued avenüüd. Siis avaneb seesama võimalus, et tulevad uued valimised. Ja tuleb uus referendum," arvas ta.