Parlamendi alamkoda toetas laupäeval Oliver Letwini muudatusettepanekut, mis nõuab valitsuselt ajapikenduse taotlemist järgmise aasta 31. jaanuarini, kuni kõik lahkumisleppe rakendamiseks vajalikud õigusaktid on heaks kiidetud, vahendas BBC.

Letwini muudatusettepaneku poolt hääletas 322 ja vastu 306 parlamendisaadikut.

See tähendab, et pärast viis tundi kestnud debatti parlament ei hääleta laupäeval Brexiti uue leppe üle.

Peaminister Johnson ütles pärast Letwini muudatusettepaneku heakskiitmist, et teda see ei hirmuta ega ehmata.

Johnson lisas, et ei nõua Euroopa Liidult ajapikendust. Tema sõnul tutvustab valitsus juba järgmisel nädalal seadusi, mis on vajalikud 31. oktoobril toimuvaks Brexitiks.

Johnson tõi välja, et Letwini muudatusettepanek kiideti heaks väga väikese häälteenamusega ning parlamendisaadikud peaksid tema lepet toetama suure ülekaaluga.

Downing Street kinnitas, et peaminister ei küsi ajapikendust. "Peaminister ei küsi ajapikendust. Ta ütleb EL-i liidritele, et viivitusi ei tohiks tulla, nad peaksid tagasi lükkama parlamendi kirja, mis küsib ajapikendust, ning et me peaksime saama 31. oktoobril meie uue leppega Brexitiga ühele poole," kommenteeris Downing Street.

Letwin ise tänas parlamenti toetuse eest. Tema sõnul toetab ta Johnsoni lahkumislepet ning tema muudatusettepanek tähendab seda, et Suurbritannial on võimatu leppeta liidust välja kukkuda.

Briti parlament kogunes esimest korda 37 aasta jooksul laupäeval istungile, et hääletada peaminister Boris Johnsoni valitsuse Brexiti kokkuleppe üle.

Spiiker John Bercow aga otsustas võtta hääletusele endise valitsusministri Oliver Letwini esitatud muudatusettepaneku, mis sunnib Johnsonit paluma kirjalikult EL-ilt Brexiti tähtaja pikendust kuni järgmise aasta 31. jaanuarini.

Letwini muudatus näeb ette, et lepet ei kiideta täiel määral heaks "kui ja kuni" kõik teised ametliku väljaastumislepingu seaduseelnõu punktid on heaks kiidetud ehk selle jõustamist määratlev seadusandlus on valmis.

Valitsusjuht on üritanud Euroopa Liiduga saavutatud leppele leida parlamendi toetust. Peaministri endine liitlane Põhja-Iiri Demokraatliku Unionistide Partei (DUP) ja opositsiooniparteid teatasid juba varem, et kavatsevad leppele vastu hääletada. 

Brexiti minister Stephen Barclay ütles enne hääletust, et see kujuneb tõenäoliselt pingeliseks, kuid valitsus on kuulanud ära kõikide parlamendisaadikute arvamused. 

"Nüüd on parlamendisaadikutel käes hetk hakata täitma oma kohustusi, et see lepe läbi läheks ning riik saaks edasi liikuda," ütles ta BBC hommikuprogrammis Breakfast. 

Enne hääletust oli teada, et vähemalt üheksa leiboristi võib lepet toetada ning samuti loodab Johnson ka mõne toorist seadusandja toetusele, kelle ta eelmisel kuul ametist tagandas. 

Johnsonil tuleb leppe heakskiitmiseks parlamendis veenda DUP-d, mis on peaaegu võimatu, või otsida mujalt hääli juurde, ütles BBC poliitikatoimetaja John Pienaar.

Johnson hoiatas Brexiti edasilükkamise eest

Peaminister Boris Johnson esines parlamendi istungi alguses kõigepealt saadikutele kõnega. Selles hoiatas ta saadikuid Brexiti pikendamise eest.

"Edasine viivitamine on mõttetu, kallis ja avalikkuse usaldust äärmiselt õõnestav," ütles valitsusjuht parlamendile, mis arutab lahkumislepet.

Johnsoni valitsuse lepet EL-iga kritiseerisid teravalt teiste seas leiboristid ja Šoti rahvuslased. Tööpartei liider Jeremy Corbyn nimetas seda hullemaks eelmisest, Theresa May valitsuse leppest.

Šoti Rahvuspartei (SNP) fraktsiooni juht Ian Blackford ütles, et uus Brexiti-lepe ahistab Šotimaad.

"Teda (Briti peaministrit Boris Johnsonit - toim) ja tema lähikondlasi Downing Street 10 ei huvita Šotimaa," lausus Blackford. "Peaminister näitas selgelt, et ei ole huvitatud mingisugustest tõsistest aruteludest Šoti Rahvusparteiga või Šotimaa valitsusega."

Blackford märkis: "Me toetaksime igasugust mandaati, mis näeks ette lähenemist EL-iga, ühisturu, tolliliidu säilitamist või siis lihtsalt koos EL-i jäämist."

Ta jagas leiboristide liider Jeremy Corbyni seisukohta, kes nimetas uuendatud lepet halvemaks, kui see, mille pakkus välja eelmine peaminister Theresa May.

EL ärgitab Ühendkuningriiki kiiresti Brexiti-plaani selgitama

Euroopa Komisjon kutsus laupäeval Boris Johnsoni juhitavat Briti valitsust kiiresti selgitama, kuidas see kavatseb Brexiti ettevalmistustega edasi minna, olles kaotanud järjekordse parlamendihääletuse.

Pressiesindaja Mina Andreeva ütles, et Brüssel võttis teadmiseks "täna alamkojas toimunud hääletuse nõndanimetatud Letwini muudatuse üle, mis tähendab, et väljaastumislepingut ennast täna hääletusele ei panda".

"Ühendkuningriigi valitsus peaks teavitama meid järgmistest sammudest nii kiiresti kui võimalik," kirjutas ta Twitteris.

???????????????? @EU_Commission takes note of the vote in the House of Commons today on the so-called #Letwin Amendment meaning that the #WithdrawalAgreement itself was not put to vote today. It will be for the UK government to inform us about the next steps as soon as possible.

— Mina Andreeva (@Mina_Andreeva) October 19, 2019

EL-i allikas: Johnson saadab Tuskile kirja Brexiti edasilükkamiseks

Briti peaminister Boris Johnson ütles Euroopa Ülemkogu alalisele eesistujale Donald Tuskile, et saadab talle veel laupäeval kirja, milles palub Brexiti edasilükkamist, teatas Euroopa Liidu allikas.

Allikas ütles AFP-le, et Tusk ja Johnson rääkisid telefoni teel kell 20.15 Brüsseli aja järgi, ja lisas: "Peaminister kinnitas, et kiri saadetakse Tuskile täna."

"Tusk alustab selle baasil konsulteerimist EL-i liidritega, kuidas reageerida. See võib võtta mõni päev aega," lisas allikas.

Prantsusmaa: uus viivitus Brexitiga ei ole kellegi huvides

Prantsusmaa hinnangul ei ole ükski uus viivitus Ühendkuningriigi lahkumisel Euroopa Liidust kellegi huvides.

"Läbirääkimistel jõuti kokkuleppele. Nüüd on Briti parlamendi asi öelda, kas see kiidetakse heaks või lükatakse tagasi," märkis Prantsuse presidentuur laupäeval pärast seda, kui Briti seadusandjad lükkasid edasi otsuse uue Brexiti lepingu üle. 

Mis Brexitiga edasi juhtub?

Briti parlamendiliikmed lõid Brexiti protsessi taaskord lõhki ja keeldusid peaminister Boris Johnsoni uuele lahkumisleppele kohe toetust avaldamast.

Alamkoda toetas eelnõu, mis seob heakskiidu nõudega, et parlament võtab eelnevalt vastu lahkumisleppe jõustamiseks vajalikud õigusaktid.

Leppele heakskiidu mitte andmine rakendas seaduse, mis sunnib Johnsonit taotlema Euroopa Liidu liidritelt Brexitile kolmandat ajapikendust. Peaminister ütles hääletuse järel, et ei kavatse seda teha.

Seadusandjad tõid põhjenduseks kartuse leppeta Brexiti ees 31. oktoobril, mis võib kogemata juhtuda, kui rafitseerimisakte selleks ajaks vastu pole võetud.

Hääletus ei tähenda aga uue lahkumisleppe lõppu ja on endiselt võimalik, et Ühendkuningriik lahkub 31. oktoobril blokist leppega.

- Pikenduse taotlemine?

Septembris võeti vastu seadus, mille järgi peab Johnson taotlema Euroopa Liidult Brexiti edasilükkamist jaanuarini, kui parlament pole lepet 19. oktoobriks vastu võtnud.

Kui Euroopa Liit pakub mõnda muud tähtaega, peab Johnson sellega nõustuma, välja arvatud juhul, kui ta suudab veenda alamkoda selle vastu hääletama.

Peaminister kordas laupäeval aga oma vastuseisu kolmandale ajapikendusele ja ütles, et ükski seadus ei sunni teda seda taotlema.

See võib tähendada, et ta ei saadagi Euroopa Liidu liidritele pikendust taotlevat kirja.

Samas on Brexiti-minister Steve Barclay rõhutanud, et valitsus järgib seadust. Analüütikute sõnul annab Johnson ilmselt siiski järele ja taotleb edasilükkamist.

- Lepe kiidetakse heaks?

Isegi kui Johnson taotleb Brexiti edasilükkamist ja Euroopa Liit sellega nõustub, võib tal endiselt õnnestuda blokist lahkumine 31. oktoobriks, kui lahkumislepe selleks ajaks ratifitseeritakse.

Valitsus kavatseb esitada ratifitseerimiseks vajalikud eelnõud parlamendile esmaspäeval ja esimene hääletus toimub ilmselt teisipäeval.

Mitmed laupäevast eelnõud toetanud seadusandjad ütlesid, et toetaksid Johnsoni lahkumislepet kui kaob leppeta lahkumise oht.

Seda on lubanud ka Konservatiivse Partei euroskeptilised liikmed.

Võimalik on ka see, et Brexiti-vastased rahvaasemikud üritavad heakskiidu tingimuseks seada uue referendumi.

Probleemiks on ka ajakava, kuivõrd tavaliselt võtab selliste õigusaktide vastuvõtmine parlamendil kuid, aga praegu on selleks aega vaid alla kahe nädala.

- Leppeta Brexit?

Vaikimisi stsenaarium on see, et Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 31. oktoobril, välja arvatud juhul kui London taotleb pikendust ja EL sellega nõustub.

Ettevõtted ja turud kardavad leppeta Brexiti majandusmõju, mis isegi Briti valitsuse enda hinnangul oleks suur.

Pärast lahkumisleppe heakskiitmist Euroopa Ülemkogul ütlesid EL-i liidrid, et nad ei ole järjekordse viivitusega nõus. Kui kerkib aga leppeta lahkumise oht, annaksid nad ootuste järgi sellele siiski loa.

- Uued valimised?

Johnson on juba kahel korral proovinud ennetähtaegseid valimisi korraldada, et saada parlamendis enamus. Selle jaoks on tal vaja aga opositsioonilise Tööpartei toetust.

Tööpartei teatel ollakse valimistega nõus, kui leppeta lahkumise oht laualt kaob.

- Teine referendum?

Tööpartei hinnangul peaks mis tahes lahkumislepe minema uuele rahvahääletusele ja partei on lubanud referendumi korraldada, kui see peaks valitsusse saama.

Osa rahvasaadikuid võivad proovida seada referendumi tingimuseks Brexiti-leppe heakskiitmisele, kuid pole selge, kas sellele on parlamendis piisav toetus.

Oliver Letwin: Brexiti-viivituse taga olev Thatcheri protežee

Oliver Letwin, kes nurjas peaminister Boris Johnsoni plaani saada Brexiti-leppele kiire heakskiit, on veteranpoliitik kes on Briti poliitikat vaikselt mõjutanud alates 1980. aastatest.

Parlament valmistus laupäeval erakorraliseks hääletuseks Johnsoni uue Brexiti-leppe üle, kui Letwin tõi parlamenti eelnõu, mis sisuliselt sunnib Johnsonit oma sõna murdma ja taotlema Brexiti edasilükkamist.

"Kuigi ma toetan peaministri lepet, ei usu ma, et oleks vastutustundlik riik ohtu seada," ütles Letwin seadusandjatele.

See pole esimene kord kui Letwin, kes Konservatiivsest Parteist selle Brexiti-plaanile vastu seismise eest välja visati, valitsusele meelehärmi on valmistanud. Valitsuse käest suutis ta Brexiti-hääletustel ohjad haarata ka märtsis ja septembris.

Letwin on kahe juudi-ameerika akadeemiku poeg, kes käis Etoni eliitkoolis ja mainekas Cambridge'i ülikoolis.

Aastatel 1983-1986 kuulus ta peaminister Margaret Tatcheri poliitikatöörühma.

Mõned aastat tagasi avaldati 1985. aasta memo, kus ta ütles Londoni vägivaldsete meeleavalduste järel, et plaan toetada mustanahalisi ettevõtjaid oleks raha suunamine "diskole ja narkokaubandusele". 2015. aastal ta vabandas selle sõnavõtu eest ja ütles, et memo oli halvasti sõnastatud ja vale.

Hiljem töötas ta investeerimispangas NM Rothschild ja 1997. aastal võitis ta Lääne-Dorseti ringkonna esindajana koha parlamendis, mille ta tänini säilitanud on.

2001. aasta üldvalimistel oli ta Konservatiivse Partei rahandusasjade nooremkõneisik ja ütles, et tahaks langetada makse 20 miljardi naela võrra aastas. Partei ametlik liin oli toona kaheksa miljardit naela. Aastatel 2001-2005, kui toorid opositsioonis olid, oli ta partei sisepoliitika ja hiljem rahanduspoliitika kõneisik.

Hoolimata silmapaistvast intelligentsusest, on tal ette tulnud ka silmapaistvaid äpardusi.

2002. aastal lasi ta öösel kell 5:15 oma koju kaks petist, kes palusid kasutada tualetti. Nad varastasid poliitikult juveele ja muid vara. "Ma olen nähtavasti seda tüüpi inimene, kes laseb teistel tualetti kasutada, kui nad ütlevad, et neil häda on," seletas ta vahejuhtumit.

Aasta hiljem teatas ta, et pigem läheks tänavale kerjama, kui saadaks oma lapsed Londoni kesklinna riigikooli. Hiljem ta vabandas.

Letwin oli ka David Cameroni lähedane liitlane ning aitas viimasel moodustada 2010. aastal koalitsioonivalitsuse, mis konservatiivid tagasi võimule tõi. Peaministrina lõi Cameron Letwini jaoks valitsuse poliitikaministri ametikoha.

Kuigi Tatcheri aegadel sai Letwinist euroskeptik, toetas ta 2016. aasta referendumil Euroopa Liitu jäämist.

Kui Theresa May peaministriks sai, läks Letwin tagasi parlamendi tagaridadesse. Osa kolleege on nimetanud Letwinit aga isehakanud juhupeaministriks, kes juhib paralleelvalitsust, mis üritab Ühendkuningriiki Brexiti-tupikust läbi murda.