Briti parlament kiitis Johnsoni esimese eelnõu heaks, teine hääletati maha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1571750940000 | amCalendar}}
Peaminister Boris Johnson Briti parlamendis.
Peaminister Boris Johnson Briti parlamendis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Briti peaminister Boris Johnson oli teisipäeval silmitsi kahe olulise hääletusega parlamendis, millest sõltub, kas riik jõuab Euroopa Liidust tähtajaks lahkuda. Esimesel hääletusel saatis valitsusjuhti edu, sest eelnõu kiideti heaks, teine eelnõu aga hääletati maha.

Briti parlamendi alamkoda kiitis heaks Brexiti eelnõu (Withdrawal Agreement Bill), mis on vajalik Brüsseliga sõlmitud väljaastumislepingu jõustamiseks. Teisel hääletusel aga Johnsonil nii hästi ei läinud, sest rahvasaadikud ei olnud nõus pikka dokumenti ehk lahkumislepet ennast kolme päevaga läbi töötama, nagu peaminister soovis, vahendas BBC.

Otseülekande video Briti parlamendi alamkojast:

Alamkoda saatis Euroopa Liidust lahkumist puudutava seaduseelnõu seega edasisele käsitlemisele ja näitas nii rohelist tuld lahkumisleppele. Parlamendis hääletas poolt 329 ja vastu oli 299 rahvasaadikut.

Alamkoda tõrjus seevastu valitsuse kavandatud kiire ajakava Brexiti seaduse käsitlemisele. Valitsus tahtis parlamendi alamkojas seaduse läbi viia kolme päevaga. Parlamendis hääletas ajakava vastu 322 ja poolt oli 308 rahvasaadikut.

Briti peaminister teeb pärast ajakava hääletuse kaotust pausi

Suurbritannia peaminister Boris Johnson ütles teisipäeval, et teeb Euroopa Liidust lahkumise lepingu edasiviimisel pausi pärast kaotust selle ajakava puudutaval hääletusel.

"Me tõmbame selle eelnõule pidurit," ütles Johnson seadusandjatele ja lisas, et arutab edasist olukorda Euroopa Liidu liidritega. Johnson kinnitas kõigest hoolimata, et Suurbritannia lahkub ühendusest 31. oktoobril.

Johnson on korduvalt lubanud, et viib Brexiti ellu 31. oktoobriks

Peaminister lootis saada teisipäeval parlamendi esialgse heakskiidu Brexiti eelnõule, mis on vajalik läinud nädalal Brüsseliga sõlmitud väljaastumislepingu jõustamiseks.

Seejärel lootis ta saada alamkojalt lubaduse kiita kolme päeva jooksul heaks terve lahkumislepe. See võib 110-lehekülge pika dokumendi puhul aga keeruliseks osutuda.

Juhul kui parlament kummagagi poleks nõustunud, oleks see olnud suur tagasilöök Johnsonile ja see tähendaks tõenäoliselt Brexiti edasilükkamist. Samas võib seda tähendada ka teise eelnõu mahahääletamine.

Laupäeval sundis parlament Johnsonit paluma Euroopa Liidult Brexitile kolmekuist ajapikendust. Euroopa Liidu liidrid kaaluvad oma edasisi samme sõltuvalt alamkoja otsustest.

Pikendus võib anda Briti opositsioonile aega, et püüda tagada lahkumislepe, mille järgi jääks kaubandussidemed Euroopa Liiduga lähedamaks kui Johnsoni kavandatud lepes.

Euroopa-meelsed britid peavad ka massimeeleavaldusi, kus nõutakse teise Brexiti referendumi korraldamist.

Lisaks sellele võib pikendus anda Johnsonile võimaluse korraldada ennetähtaegsed valimised, kus ta võib võita parlamendis enamuse oma leppele heakskiidu saamiseks.

Ka mõlema teisipäevase hääletuse võit aga poleks sugugi taganud, et Johnsonil õnnestub Ühendkuningriik alles jäänud kaheksa päeva jooksul blokist välja viia.

Opositsiooniline Tööpartei on tõotanud võidelda valitsuse katsete vastu seadusandlus peadpööritava kiirusega läbi suruda.

Ilmselt püüavad leiboristid ja selle liitlased lähema kolme päeva jooksul lisada eelnõudele valitsusele vastumeelseid parandusi.

"Leiboristid kasutavad iga võimalust, et väljaastumislepingu seaduse menetlemise protsessis tagada töötajate õigused, kaitsta meie majandust ning kindlustada, et rahvale antaks lõplik sõna," kirjutas erakonna rahandusala pressiesindaja John McDonnell ajalehes Daily Mirror.

"Parlamendiliikmetel on võimalus lükata tagasi võlts valik Boris Johnsoni halva lepingu ja lepingu puudumise vahel," lisas ta.

"(See) on tegelikult parlamendi ahistamine ja häbiväärne katse kõrvale hiilida vastutusest, kontrollist ja igasugusest korralikust arutelust," ütles opositsioonilise Tööpartei juht Jeremy Corbyn ajakava kohta, kutsudes seadusandjaist kolleege selle vastu hääletama.

Valitsusallikad ütlesid Daily Telegraphile, et Johnson võib võtta eelnõu tagasi, kui sinna surutakse tooridele vastuvõetamatuid parandusi. Samad allikad hoiatasid, et Johnson püüab sellisel juhul korraldada ennetähtaegsed valimised, mis võidakse korraldada juba järgmisel kuul.

Johnsoni sõnul soovivad britid Brexitile lõpuks ometi lahendust.

"Avalikkus ei soovi enam viivitusi, seda ei taha ka Euroopa liidrid ega mina," lausus peaminister esmaspäeval.

Johnson ähvardas hüljata Brexiti-leppe, kui parlament ajakava ei toeta

Briti peaminister Boris Johnson hoiatas teisipäeval seadusandjaid, et kui nad ei toeta Brexiti-leppe vastuvõtmisele kolmepäevase ajakava määramist, hülgab ta lepingu ja püüab korraldada ennetähtaegsed valimised.

"Kui parlament keeldub lubamast Brexitil sündida ning asub hoopis seda takistama ja otsustab edasi lükata ..., siis valitsus ei saa mingil tingimusel sellega jätkata," lausus Johnson parlamendile enne hääletust.

"Eelnõu tuleb tagasi võtta .... ning me peame edasi minema üldvalimistega," ütles peaminister, lisades: "Ma kavatsen neil valimistel kinnitada: "tehkem Brexit ära."

EL otsustab Brexiti-pikenduse üle lähipäevil

Euroopa Liidu liidrid otsustavad Brexiti järjekordse edasilükkamise üle lähipäevil, kuid otsus sõltub arengutest Londonis, ütles Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teisipäeval.

"See sõltub suurel määral sellest, mida Briti parlament otsustab või ei otsusta," ütles Tusk.

Briti parlament keeldus laupäeval ja esmaspäeval peaminister Boris Johnsoni sõlmitud lahkumisleppele heakskiitu andmast enne selle jõustamiseks vajalike eelnõude vastuvõtmist.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kurtis, et Brexitile on raisatud palju aega ja energiat, mida oleks saanud kulutada Euroopa Liidule.

Juncker: EL ei ratifitseeri Brexiti-lepet enne britte

Euroopa Liit on leppega Brexiti tagamiseks andnud kõik endast oleneva, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teisipäeval ja lisas, et blokk ootab enne lahkumisleppe ratifitseerimist Briti parlamendi otsust.

Juncker väljendas kurbust, et Ühendkuningriik 31. oktoobril Euroopa Liidust lahkuda kavatseb ja ütles: "Vähemalt saame me endale otsa vaadata ja öelda, et tegime kõik mis saime, et tagada selle lahkumise korrapärasus."

"Nüüd peame me jälgima sündmusi Westminsteris. Ei ole võimalik, ei ole mõeldav, et see parlament ratifitseeriks lepingu enne kui Westminister selle ratifitseerinud on," ütles ta kõnes Euroopa Parlamendile.

Le Drian: Brexiti edasilükkamiseks õigustust enam pole

Prantsuse välisminister ütles teisipäeval, et ei näe mingit õigustust Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise edasilükkamiseks.

"Oleme seda otsust oodanud kolm aastat. On tähtis, et see täna välja kuulutatakse, sest muidu pole muud võimalust kui leppeta, mis ei ole meie soovitud lahendus," ütles Jean-Yves Le Drian parlamendis. 

"Peamine küsimus brittide jaoks on see, et nad ütlevad meile täna, nii vara kui võimalik, kas jah või ei," sõnas Le Drian. 

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: