Pärast Brüsselis sündinud kokkulepet on nüüd oluline, kuidas hääletavad Briti parlamendi saadikud. "Aktuaalne kaamera" vaatas, kuidas võiks stsenaarium kujuneda.

Kui parlamendisaadikud toetavad lepet, sõltub edasine sellest, kas kuu lõpuks jõuavad britid ette valmistada uued seadused ja seadusemuudatused. Kui jõuavad, toimub 31. oktoobril leppega Brexit, mis on praeguses olukorras kõige pehmem variant.

Kui seaduseid muuta ei jõuta, võib valitsus küsida taas lühikest ajapikendust. See eeldaks muidugi ka euroliidu nõusolekut.

Kui aga saadikud lepet ei toeta, tuleks seaduse järgi küsida ajapikendust jaanuari lõpuni. Samas on Briti peaminister Boris Johnson öelnud, et tema ajapikendust ei soovi. Seega on endiselt võimalik ka leppeta Brexit 31. oktoobril.

Suurbritannia peaminister Boris Johnson ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatasid kokkuleppest vahetult enne Euroopa Liidu valitsusjuhtide kogunemist Brüsseli ülemkogul.

"Meil on lepe. See tähendab, et ei ole vaja enam mingit ajapikendust. See on aus ja tasakaalus kokkulepe," sõnas Juncker.

"Ma arvan, et see on väga hea lepe nii Euroopa Liidu kui ka Ühendkuningriigi jaoks. See on mõistlik ja aus tulemus," ütles Johnson.

Leppe kohaselt jääb Põhja-Iirimaa järgima suurt osa Euroopa Liidu ühisturu reeglitest, olles ametlikult siiski Suurbritannia tolliterritooriumi osa. Nii-öelda piirikontroll tuleb Iiri merele.

"Kõik kaupasid puudutavad protseduurid hakkavad aset leidma Põhja-Iirimaale sisenedes ja mitte saarel," selgitas EL-i Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier.

"Ma arvan, et see on hea lepe Põhja-Iirimaale, Iirimaale ja laiemalt Euroopa Liidule," ütles Iirimaa peaminister Leo Varadkar.

Eesti peaminister Jüri Ratas kinnitas juba enne ülemkogu, et Eesti on valmis lepet toetama.

"Kindlasti Eesti on valmis toetama, aga see sõltub väga palju sellest, mis juhtub Suurbritannia alamkojas," ütles ta.