Praegu on nii, et kui sideettevõtja tahab mingisugust tehnoloogiat kasutada, siis riigi arvamusega ta arvestama ei pea. Sisuliselt võiks seadmel olla Vladimir Putini või Xi Jinping allkiri, ettevõtetele on käed ikkagi vabad.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk rääkis ERR-ile, et äsja valminud eelnõu peaks olukorda muutma.

"Ükskõik millist riistvara või tarkvara tahetakse tulevikus meie sidevõrkudesse lisada, selles osas tuleb küsida luba riigilt."

Otsuse teeb tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, aga iga kord annavad oma arvamuse nii Riigi Infosüsteemide Amet, välisluureamet kui kaitsepolitsei. Ehk kui mõni konkreetne seade ka tehniliselt kõlbab, ei pruugi see tähendada, et riik selle kasutamiseks loa annab.

"Me peame arvesse võtma ka seda laiemat julgeolekukonteksti, ehk hindama tehnoloogiatootjate usaldusväärsust. Selline informatsioon saab tulla julgeolekuasutustelt."

Julgeolekuasutused toetuvad oma arvamuses riskihinnangutele, sealhulgas teiste riikide hinnangutele. Raul Rikk tõmbas paralleeli riigikaitsega.

"Me ei oota seda, kui Eestit rünnatakse, vaid me teeme riskihinnangu, defineerime ära ohud ja siis ehitame kogu oma riigikaitse selle peale üles. Riigikaitse ja julgeoleku mured on jõudnud digitaalsesse ühiskonda."

Rikk juhib tähelepanu maailmas levinud arutelule, et vähemdemokraatlikud riigid võivad teatud tootjaid ära kasutada.

"Ehk siis mõjutada tehnoloogia tootjaid niimoodi, et nad võivad tulevikus panna sinna tehnoloogia sisse mingisuguseid funktsionaalsusi, mis muutuvad ohuks riigi julgeolekule."

Välisluureamet tõdeb oma tänavuses aastaraamatus, et "Huawei puhul ei või olla kindel, et ta ei lähtu oma tegevuses muu hulgas Hiina riiklikust luureseadusest." Iseenesest pole tolles seaduses midagi erilist. Nii nagu Huawei Hiinaga, peavad ka meie ettevõtted kohalike julgeolekuasutustega koostööd tegema. Siiski tõdeb amet, et riske tuleb analüüsida, et me ei hakkaks sõltuma "tehnoloogiast, mis võib potentsiaalselt tekitada julgeolekuohtu."

Huaweiga seotud ohtudest oli palju juttu kuu alguses, kui Jüri Ratas ja USA asepresident Mike Pence leppisid kokku, et lähtuvad 5G võrkude arendamisel ühistest põhimõtetest. Memorandumis küll ühtegi konkreetset tootjat ei nimetatud, kuid USA on juba pikalt propageerinud mõtet, et Hiina ettevõtte suhtes tasub ettevaatlik olla.

Raul Rikk rõhutas, et Eestis plaanitav määrusemuudatus ei puuduta ainult 5G võrkusid.

"See kõik on üks tervik, andmed liiguvad ikka läbi nende sidevõrkude. Nii et meil on tarvis sellist universaalset lähenemist, mis tagaks meie digitaalse riigi turvalisuse."

Elisa kasutab Huawei tooteid juba praegu. Rikk ütles, et mingisugust garantiid riik anda ei saa, aga ministeeriumi lähtekoht on, et liigseid kulutusi ettevõtetele peale ei suruta. Ehk tagantjärele midagi keelama ei minda.

"Mõistlik oleks lähtuda printsiibist, et kui me tuvastame, et mingisuguse tehnoloogiaga on murekohad, siis sideettevõtjad saaksid olemasolevat tehnoloogiat kasutada selle normaalse elutsükli lõpuni, et neil ei oleks vaja teha tarbetuid investeeringuid tehnoloogia vahetamiseks."

Majanduslike ja julgeolekuargumentide kaalumiseks antakse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile veel üks võimalus. Keerulisemaid asju hakatakse arutama valitsuse julgeolekukomisjoni küberjulgeoleku nõukogus. Nõukogu annab oma soovituse näiteks juhul, kui olemasolevas võrgus saabki kasutada ainult ühte tüüpi või ühe tootja seadet, aga kaitsepolitsei seda tootjat hea pilguga ei vaata.

"Kui näiteks julgeolekuasutused ütlevad, et mingisuguse tehnoloogia kasutamine on ohuks julgeolekule, aga samal ajal me juba sõltume sellest tehnoloogiast, siis tuleb arvesse võtta ka side ja kommunikatsiooni toimepidevuse aspekte. Ehk siis me näeme küll riske, aga selle riski põhiselt tehnoloogia keelamine päeva pealt ei saa ka tulla kõne alla, sest siis me kaotame toimepidevuse," sõnas Rikk.

Ka Elisa Eesti juht Sami Seppänen usub, et uute seadmete lubamisel või mittelubamisel tuleb senise võrguga arvestada. Ehk Huawei seadme külge Ericssoni või Nokia toodangut panna ei saa.

"Võrk on tervik," ütles Seppänen. "Tuues paralleeli automaailmast, siis see võrduks Toyotale BMW käigukasti integreerimisega. Seejuures ei ole erinevust, kas tegemist on 4G- või 5G-tehnoloogiaga. Arvestada tuleb, et võrguseadmete elukaar on kuni paarkümmend aastat ja üleöö otsus oleks olemuselt "stepsli seinast tõmbamine"," ütles Seppänen.

"Kui ametnikel on soov lõpetada vaba turg ja hakata ise valima, milliseid seadmeid peab sidevõrkudes kasutama, siis kaasnevate kahjude kompenseerimiseks tuleb luua kompenseerimismehhanism," sõnas Seppänen ning lisas, et Elisa töötab riigiga koostöös, et leida lahendus, mis kaitseb Eesti sideteenuse tarbijate huve.